9. Lääne-Euroopa ristiusukirik 313 Rooma riigis ristiusk lubatud Constantinus Suur 381 Rooma riigiusk Misjoni levitamine, ristiusustamine (vallutamine; ariaanlus) 5.saj Püha Patrick'u misjon Iirimaal 7.saj lõpul Iiri munkade misjon Britannias (Cantebury keskuseks) Püha Bonifatiuse (elas 680-754) misjon sakslaste seas Briti mukande misjon frankide aladel piiskop preestrite ametisse pühitseja, leeritamine, sinodite ja visitatsioonide korraldamine; piiskopkirik = katedraal kanoonik madalama astme vaimulik, 12 kanoonikut moodustasid toomkapiitli andis nõu piiskopile preestrid jumalateenistus ja sakramentide läbi viimine patronaadi õigus maaisand määras ametisse, piiskop vaid kinnitas sinod piiskopkonna vaimulike koosolek visitatsioon kloostrite ja kirikute külastamine kateeder piiskopi jutlus tool kümnis kiriku maks Õpetus
Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist siisetulekutest tuleb annetada kirikule. Nii kujunes kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Feodaalkorra ajal paavsti autoriteet langes ja tõus toimus alles kõrgkeskajal. Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid, peapiiskopkondadeks mitut piiskopkonda ühendatud eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid elu neile aluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopkirik e katedreel. Kontrolltöö 1. Keskaja põhiperioodid. 2. Varakeskaja tähtsamad sündmused(Frangi riik, Venemaa risti usustamine...) 3. Frangi riigi tekkimine 4. Frangi kuningad(Karl Martell...sõjaväe reform, lääni süsteem..., Pippin, Chlodovech, Karl Suur...soovis taastada Rooma impeeriumi, kuid ei suutnud vallutada Araablastelt hispaaniat ja idas Konstantinoopoli, aga vallutas kogu kesk- ja lääne-euroopa) 5
piiskopkonnas vaimulike kontrollimine, korraldas sinodeid ja visitatisioone Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel, seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ja jagati vaimulikele korraldusi Visitatsioon külastus, selle ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgis ordureeglitest kinnipidamist Katedraal piiskopkirik, nimetus tuleneb kateedrist, mis on piiskopi jutlustamistool Toomkapiitel kanoonikutest moodustunud abistav ja nõuandev kogu piiskopi juures (kanoonikud madalamate astmete vaimulikud, kes olid kantud linna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse), 12 kanoonikut Preester pühitses armulauda, jagas ka teisi sakramente, pidas jutlust, sooritas kiriklikke toiminguid Kirikukümnis maks, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist, jagunes suurkümniseks (vilja pealt),