Kokku ilmus tal u 10 raamatut. Ta kasutas 6000-8000 sõna oma trükistes. Neist umbes 61% on jäänud siiani kasutusse. Ta kasutas nii ida kui lääne murret. Haritud inimese sõnavarra kuulub 5000 sõna. Soomekeelse ajaloo algus tugineb Agricola teostel. Tema kuju asub Turu toomkiriku ees. Paavali Juusten ,,Piiskopi kroonika" Peale Agricola surma sai piiskopiks Paavali Juusten. 1565 ilmus tema ladina keelne piiskopikroonika. Ta on oluline ajaloo dokument, sest ta kirjutas kõigist Soome piiskoppidest endani välja. Hiljem toimetati see teaduslikult, kontrolliti fakte. Ta tõlkis luteri katekismuse ja kirjutas esimese jutluseraamatu. H. G. Porthan ütles, et Juusten kirjutas üsna hästi. Porthan oli turu linna raamatukogu direktor. Ta oli ka hiljem Turu piiskop. Soomes oli sel ajal 7 kooli. Lisaks Viipuris, Rauhas, Porhos, Helsinkis, Poris, Naantalis. 1630
Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04. Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola "Dauidin Psaltari" (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539-1548 Turu
Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04. Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola "Dauidin Psaltari" (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539-1548 Turu
,,Suomenkieliset Tieto Sanomat." Porthan pani aluse nii rahvaluule, soome keele kui ka ajaloo uurimisele. Teostest ilukirjanduse seiskohalt tähtsaim on mitmeosalise väitekirjana ilmunud ,,De poesi Fennica" (Soome luulest, 1766 78), kus tõstetakse esile soome luulet, esitatakse rahvaluule värsimõõdu pädev analüüs ja vaadeldakse selle keelelist külge ning luulekujundeid. Porthan avaldas ka 56-osalise väitekirjana Juusteni piiskopikroonika, millest sai Soome esimene teaduslik ajalugu. Porthani võib pidada eelromantikuks, kes rajas oma tööga aluse algava 19. sajandi kultuurielule Soomes. 18. sajandi lõpupoole luuletajad => Sajandi alguspoolest tuleks lisaks Calamniusele nimetada ka Henrik Liliust (1683 1745), kelle loomingust on jäänud püsima kalevalamõõduline ,,Hällilaul". Sajandi lõpupoolel tegutses esimene soomekeelne luuletajate suguvõsa -> neli Achreniust (Abraham, Simon, Henrik ja Abrahami poeg Antti). 18
annaabi.ee 
