Kriitilistel juhtudel viiakse läbi katse e. eksperiment - looduses tavaolukorras mitte esinev protsess, mida on vaja ühe või teise valemi kontrolliks. Füüsika keelt kasutama asudes oleks hea meeles pidada järgnevaid põhimýtteid: 1. Füüsika ei kasuta kvalitatiivseid määratlusi, nagu ilus, halb, punane, hapu, etc., vaid asendab need kvantitatiivselt määratavate suurustega nagu pikkus, aeg, voolutugevus, etc. Iga suurust iseloomustab tema mõõt - kujund, mis koosneb mõõtarvust, piirveast ja ühikust. Suuruse ja mõõtühiku tähistamiseks kasutatakse kokku lepitud tähist ja mõõtarvu. Nähtuste ja esemete kirjeldamiseks kasutatakse füüsikas ainult arve. Valemites ja seadustes olevad tähised, sümbolid peavad olema alati asendatavad arvudega. 2. Füüsika seadused kujutavad endast matemaatilisi seoseid nimetatud suuruste vahel. 3. Iga füüsika seaduse juurde kuulub ka sõnaline kirjeldus, mis viitab pýhjuslikule seosele.
kus n on mõõtmiste kordade arv. A-tüüpi standardmääramatuseks ua(dk) on aritmeetilise keskmise eksperimentaalne standardhälve (2): Kuna juhuslikud mõõtehälbed on jaotunud normaalselt, siis saab aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse Ua(dk) = kua(dk) leida järgmise valemiga (3): kus katteteguriks k on Studenti tegur tn-1,, mille väärtus on antud juhul 2,3. Usaldatavus on antud juhul 0,95. Mõõtevahendi lubatud piirveast tingitud B-tüüpi standardmääramatus uB(dm) on leitav järgmisest valemist (4): kus dp on mõõteriista lubatud piirviga. Antud juhul nihikul 0,05 ja kruvikul 0,004 mm. Vastav B-tüüpi laiendmääramatus usaldatavusega avaldub (5): kus t, on Studenti tegur, mis antud juhul on 2,0. Korduvatel otsestel mõõtmiste korral avaldub liit(standard)määramatus järgnevalt (6): Toru ristlõikepindala saame valemiga (7): Liit(standard)määramatuse Uc(S) saame arvutada valemiga (8):
1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrreldes pindalaga võib põhjustada selle kokku vajumise. 4
annaabi.ee 
