vaid 50-65% elanikest on akustilise tingimustega rahul. HELIISOLATSIOONINÕUDED VÄLISPIIRETELE Nõuded hoone välispiirdele määratakse lähtuvalt välismüra suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis. Müra normtasemed ehitiste välisterritooriumis on toodud Sotsiaalministri 4. Märtsi 2002.a. määruse nr. 42. Need on erinevaduutel (planeeritavatel) ja olemasolevatel aladel, kusjuures olemasolevatel aladel on ekvivalentse (keskmise energeetilise) nüra piirtaseme suusuresk elamu tänavapoolsel küljel 70 dBA. NÕUDEL RUUMIDE JÄRELKÕLAKESTUSELE Järelkõlakestusele esitatud nõuete eesmärgiks on vähendada müra, mis tekib tuumides ülemäärase järelkõla tõttu.Õpperuumide helisummutav siseviimistlus peab soodustama kõne arusaadavust. Klassiruumid nägemus- ja kuulmispuuetega lastele peavad olema enam summutatud kui tavalised klassid (kärelkõlakestus 0.6 s). TEHNOSEADMETE MÜRA
müra prognoosida ka pikemas perspektiivis; müra mõõtmistulemused sõltuvad mõõtmise tingimustest (sh ilmastikust) ning ei võimalda müra prognoosida. Müra normtasemed ehitiste välisterritooriumil on toodud sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määruses nr. 42. Need on erinevad uutel (planeeritavatel) ja olemasolevatel aladel, kusjuures olemasolevatel aladel on ekvivalentse (keskmise energeetilise) müra piirtaseme suuruseks elamu tänavapoolsel küljel 70 dBA. Ehitise välispiirded peavad tagama, et müra eluruumis ei ületaks lubatud piirväärtusi. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni määramiseks on heliisolatsiooni projekteerimisnormide eelnõus EPN 16.1 ja standardis EVS 842:2003 toodud ligikaudne meetod tabeli kujul, kus esitatakse nõuded erinevatele ruumi tüüpidele (elu- ja magamisruumid, tööruumid) lähtuvalt välismüra suurusjärgust hoone ees
eluasemestandardi kindlustamine. Toetuste maksmisel arvestatakse enamasti sissetulekute tasemeid; kaudsed tasemed tulevad eluasemetoetuse suuruse määramiseks kasutatavast metoodikast; otsesed on sätestatud seadusega. Jäigalt sätestatud sissetulekute tase mõjutab negatiivselt leibkonnaliikmete töötahet, viies toetuse saaja nn ,,vaesuselõksu". Eluasemekulutuste normatiive kasutatakse EL riikides harva; ent eluaseme piirtaseme tariifid määravad, et kõik piirtasemest kõrgemad eluasemekulud peab leibkond oma-finantseerima. Viimane puudutab Eesti süsteemi, kus sissetuleku tõusuga kaasneb koheselt samas suurusjärgus toetuste vähendamine. Eestis ei ole eluasemekuludele kehtestatud riiklikke norme, vaid KOV-d on määratlenud võimalikud limiidid, mida kompenseeritakse toimetulekutoetuste kaudu. Eluasemetoetus käesolevatel andmetel Eestis puudub. Toimetulekutoetus
annaabi.ee 
