Riigikontrollis on kolm põhitegevusega tegelevat osakonda: finantsauditi osakond, tulemusauditi osakond ja kohaliku omavalitsuse auditi osakond. Lisaks auditiosakondadele on Riigikontrollis teenistused, mis toetavad nii auditiosakondi kui ka riigikontrolöri nende ülesannete täitmisel. Riigikontrolli tegevust finantseeritakse riigieelarvest, mille kinnitab iga aasta kohta parlament. Praegu esitab Riigikontroll oma eelarvesoovid rahandusministeeriumile, kes määrab nii piirsummad kui ka lõpliku eelarve. Riigikontrolöril on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused. Ta on võrreldav ministriga, kes juhib ministeeriumi. Igal parlamendi liikmel on võimalik esitada riigikontrolörile küsimusi omaenda huviorbiidis või parlamendis päevakorral olevatel teemadel, mis puudutavad Riigikontrolli tegevusvaldkonda. Eesti põhiseaduse järgi on riigikontrolöril maailmas harva esinev õigus osa võtta valitsuse istungitest ja esitada
väljamõistmiseks solidaarselt hagejate kasuks Õiguslik probleem: RK: „Õige oli, et VÕS § 150 järgi on kaaskäendajate vastutus solidaarne ka siis, kui nad ei andnud käendust ühiselt, kuid pooltel on vaatamata VÕS §-s 150 sätestatule võimalik kokku leppida, et käendajad on osavõlgnikud. Ainuüksi sellest, et käendusleping ei sisaldu ühes 50 lepingudokumendis, seda ei ole sõlmitud ühiselt ja käenduse piirsummad on erinevad, ei saa järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud osavastutusega käenduses.“ „Ei saa jätta tähelepanuta ka VÕS § 65 lg-s 4 sätestatut, mille järgi eeldatakse, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Seetõttu on õige kostja tähelepanek, et kui poolte kokkulepet osavastutuse kohaldamiseks ei tuvastata, eeldatakse käendajate solidaarvastutust. VÕS § 65 lg 4
Õige oli kostja ja ringkonnakohtu viide, et VÕS § 150 järgi on kaaskäendajate vastutus solidaarne ka siis, kui nad ei andnud käendust ühiselt, kuid pooltel on vaatamata VÕS §-s 150 sätestatule võimalik kokku leppida, et käendajad on osavõlgnikud (Riigikohtu 26. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 16). Kolleegium leiab, et ainuüksi sellest, et käendusleping ei sisaldu ühes lepingudokumendis, seda ei ole sõlmitud ühiselt ja käenduse piirsummad on erinevad, ei saa järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud osavastutusega käenduses. On ebaselge, mida ringkonnakohus pidas silmas, leides, et kuigi käendajad on käendanud samadest lepingutest tulenevaid kohustusi, on nad käendanud erinevaid kohustusi. Kolleegiumi hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka VÕS § 65 lg-s 4 sätestatut, mille järgi eeldatakse, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud