Omadustelt on radoon väärisgaas. See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C. Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on see inimestele ohtlik. Radoon on värvita ja lõhnata inertne radioaktiivne mürk-gaas. Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustaja. Eestis põhjustab radoon 100 - 150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas. Kõikjal arenenud riikides on kehtestatud radooni piirsisalduse normid hoonetes. Euroopas seega ka Eestis kehtestatud piirnorm järgi ei tohi radooni sisaldus hoones ületada 200 Bq/m3. Ehitustegevus on piiratud kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3. Kõik kolm radooni isotoopi (radoon, aktinoon, toroon) on pärit maakoorest ja tekivad uraani ja tooriumi radioaktiivsest lagunemisest. Kõikidele radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest, tekitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid
rattad, kuulid jm. Keemiliselt koostiselt jagatakse terased mittelegeerterasteks (süsinikterasteks), legeerterasteks ja roostevabadeks terasteks. Mittelegeerterased ei sisalda legeerivaid elemente, kuid neid elemente võib sisalduda lisandeina kas juhuslikult või terase tootmisest tingituna (nt Mn ja Si sisaldus rauahapendi taandamisjääkidena jm). Võimalike lisandite sisaldus pea olema alla tabelis 1 toodud piirsisalduse. Tabel 1. Lisandite piirsisaldus mittelegeeterastes Element Al Bi Co Cu Cr Mn Mo Nb Ni Pb Se Ti V W Piirsisaldus 0,3 0,1 0,3 0,4 0,3 1,65 0,08 0,06 0,3 0,4 0,1 0,05 0,1 0,3 % Legeerterastes ületab vähemalt ühe legeeriva (st terase koostise lisatud) elemendi sisaldus tabelis 1 toodu ja teras ei kuulu roostevabade teraste alla. Roostevabades terastes peab kroomi
Loomsetest organismidest Tl-rikkad: meduusid, aktiniidiad, meritähed jt. Veidigi suuremates kogustes väga mürgine: keskm. letaalne doos inimesele 0,03 - 0,2 mmol/kg, surmav – 3,6 mmol (ca 0,73 g). Doos 8 mg/kg põhjustab juuste väljalangemise (2-3 näd pärast); kumuleeruv mürkaine (väljumine organismist: u. 1 aasta) Kahjustab nii kesknärvisüsteemi kui perifeerset ns. ning paljusid organeid. Väga ranged nõuded lubatud piirsisalduse kohta (näit. joogivees 0,49 nmol/l). Tuntud kriminaalne toksikant; avastamine lihtne (spektraalanalüüs). 3.7. 14. rühma elemendid (C-Pb): üldiseloomustus Viimaste IUPAC-i reeglite kohaselt 14. rühm (varasem IV a, tetreelid - pole soovitav) Võib nimetada ka süsiniku alarühmaks 5 elementi C Si Ge Sn Pb mitte- metallid metallid poolmetall 14
annaabi.ee 
