spektri kõrgemate sageduste alas. Väljundimpulsi harja moonutused avalduvad Uv aeglases vähenemises (harjalang). See viitab sagedus- ja faasimoonutustele impulss- spektri madalamatesageduste alas. RC sidestus võimendusaste, selle piirsagedused ja sageduskarakteristik Skeemitehnikas on üheks probleemiks impulss-signaalide võimendamisel võimendi vajaliku ribalaiuse tagamine. Selleks tuleb võimendi projekteerimisel valida transistorid või mistahes teised võimeduselemendid sellise piirsagedusega, mis vastavad võimendi poolt esitatavatele nõuetele. Samal ajal tuleb arvestada võimeduselementide parameetrite sõltuvust sagedusest, tööpunkti asukohast, t-st, sisemisest tagasisidest ja skeemilistest iseärasustest; näteks tagasiside kasutamisel. Transistorile esitatavatest nõuetest on esmatähtsad: 1) piirsagedus fp 2) kollektorsiirde mahtuvus 3) suur vooluvõimendus 4) väike kollektorsiirde vastuvool Ik0
..150 kHz-ni.VSV peab kindlustama selle signaalispektri läbipääsu min moonutustega. Seoses sellega, et vv toimub palju kõrgemal sagedusel, kui KL või LL sagedusalas, tuleb peegelsagedusliku selektiivsuse tagamiseks valida tunduvalt kõrgem VS. FM vv-tul ringhäälingu alas kasut. järgmisi VS-i: 6,5; 8,4; 10,7MHz. Kuna FM VS on palju suurem AM VS-st, siis tuleb VSV-s kasutada kõrgema piirsagedusega transistore, mis kindlustaksid vajaliku stabiilse võimendusteguri iga VSV astme kohta. Et surendada VSV võimendust, kasutatakse ringhäälingu VV-tes sageli AM-trakti sagedusmuundurit FM trakti esimese VSV-na. Selleks lülitatakse välja AM-trakti OSC ja viiakse segustusastme element sagedus-muundusreziimist 30 Raadiovastuvõtjad
erinevad ja seepärast tähistatakse nad ka erinevalt. Vastavalt Tf1, mis on esikülje ehk frondimoonutus ja Tf2 mis on tagakülje ehk langumoonutus. Kui on probleeme küljekestuste määramisega tingituna impulsi kujust määratakse need kestused tasemete 0,1 ja 0,9 vahel. Teiseks moonutuse liigiks on impulsi horisondi langus. Selle toimel tekib impulsi horisontaalsel osal langus. See on seotud mitte piisava sagedusriba alumise piirsagedusega ja teda nim. ka madalsagedus moonutuseks. Elektroonika seisukohalt on impulssignaalide asukohalt 2 probleemi. Esiteks kasutatakse enamasti transistoride lüliti reziimi kus impulsi kestel on transistor küllastuses. Impulsi lõppedes aga tekib hilistumine, sest transistori küllastusel koguneb baasi suurel hulgal lanegu kandjaid ja kui emittersiire suletakse jätkub nende liikumine kollektorisse ning transistori sulgumisel tekib kollektropinges võrreldes sisendpingega hilinemine
annaabi.ee 
