Vaja on hinnata väsimustugevust teistsuguse pingetsükli korral (mille R 0 -1). Detailides mõjuvad tegelikud vahelduvpingete tsüklid on tavaliselt sümmetrilise või ühepoolse pingetsükli ning staatilise pinge kombinatsioonid. Selliste pingetsüklite väsimusohtlikkuse analüüsiks kasutatakse erinevaid valemeid või piirpingediagramme. 15.3.2.1. Rabinovitshi piirpingediagramm Rabinovitch'i piirpingediagrammi (Joon. 15.12) kasutatakse materjali väsimustugevuse hindamiseks, kui tegelik pingetsükkel ei ole sümmeetriline ega ka ühepoolne: Rabinovitchi piirpingediagramm Tsükli amplituudpinge a, [Pa] Y Voolavusjoon Väsimustugevus -1 Väsimustugevus
Väsimusnähtus detaili pinna mikromahtude korduv deformatsioon kutsub esile väsimuspragude tekke. Paljude mikropragude tagajärjel hakkab detaili pind murenema. 13.Väsimuspiiri määramine asümmeetrilise koormuse korral 14.Piirpingete diagrammid. (Vene keeles)Serensen-Kinososhvili piirpingediagramm = Haigh`i diagramm. Smith'i (Rabinovitchi) diagrammi ehitamine, lähtudes väsimuspiiridest -1 ja 0 ning voolavuspiirist 15.Pingekontsentratsioon. Pingekontsentratsiooni mõju detailide väsimustugevusele, selle mõju hindamine. Igasugune pingekonsentratsioon vähendab detaili väsimustugevust. Pingekontsentraatrorid soodustavad väsimuspragude teket ja arenemist. Pingekonsentraatorite mõju väsimusele on võimalik hinnata pinge konsentratsiooni väärtustele vastavalt
10. Väsimuskõverad. amplituudpinge a ReH -1 B A C a A keskmine pinge m D m ReH Rm Sele 2.11. Piirpingediagramm. Praktilistes arvutustes on väsimustugevuse arvutus otstarbekas teha kontrollarvutusena. Sel juhul võetakse projekteerimisel väsimuse ohtu arvesse kaudselt, võttes lubatavad pinged mõnevõrra väiksemad. Kontrollarvutus seisneb lõplikult projekteeritud detaili varuteguri leidmises S S S S , S2 S2 kus S ja S – varutegurid vastavalt normaal- ja tangentsiaalpingete järgi.