Samuti suured ja tihedad lõikheinaliste(liigini ei suutnud tuvastada) väljad, millest oli raske läbi pääseda teatud lõikudel. Samuti raskendas jõkke kukkunud puud vaatlemist jõe kaldalt. Lõikudel, mille ääres paiknesid elamud või kuhu ulatusid nende hooldatud alad, oli võimalik küll liikuda, kuid seal leidus vaid tavalisi maismaataimi ning enamik alasid olid ka niidetud ja täiesti hooldamatut keskkonda seal ei esinenud. Alad, mis ei piirnenud otsese asustusega, olid kaetud enamasti hügrofüütidega ehk niiskuslembeliste taimedega. Mitmes kohas leidus kalda äärtes ka veesiseseid ja ujulehtedega taimi, näteks kollast vesikuppu Nuphar lutea. Teisi taimeliike käsisitleb pikemalt elustiku peatükk. Lõigu põhjakallas oli enamasti kaetud põllu- ja heinamaaga, mida kaldast eraldasid paju ja sanglepa võsad; samuti asetseb põhjakaldal Navi küla. Lõunakallast aga katsid võsa lõigud ja heinamaad, mis
Lõuna-Prantsusmaa katarite abil Jeruusalemm ehk püha maa- põhiline suund. Tulemused Lääne-kirik laiendas oma piire(viimased paganarahvad ristiusustati) Lähis-Itta suunduvad retked ebaõnnestusid-konfrontatsioon Ida- ja Lääne-Kiriku vahel ja ristiusu ja islami vahel süvenes. Ristisõdade mõjul suurenes kõigis kultuuride võõravaenulikku. Euroopas ei piirnenud sallimatus vaid moslemite ja paganatega, vaid laienes ka vähemustele(ketseriteks kuulutatutele) ja juutidele. Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstatinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga (kohtusid kolm suurt kultuuri- läänekristlik, Bütsantsi ja islami kultuur) Keskaegne kolonisatsioon laiendas Lääne-Euroopa piire. Elavnes kaubandus ja käsitöö KRISTLIKUD KUNINGRIIGID
Kogu see partei süsteem tugines partei algorganisatsioonidele - need lood erinevates asutustest, ettevõtetes, koolides jne. Juhtimise seisukohalt kõige olulisem on osakondade büroo sekretäriaadi korrus. Sinna büroosse kuulus partei juhtkond, selle juhtkonna moodustas eelkõige partei juht e KK esimene sekretär, tal olid abiks veel mõned sekretärid vastavalt valdkondadele. Nende igapäevast tegevust toetas keskkomitee aparaat osakondade ja töötajate näol. Büroo liikmeskond ei piirnenud ainult partei tipmise osaga, lisaks kuulusid sinna büroosse ka täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajad, ka valitsusjuht ja ülempresiidiumi juht. Lisaks kuulus büroosse veel, nt Eesti puhul kohaoleva sõjaväe esindaja, tavaliselt keegi Balti laevastikust, kes Tallinna baasi juhatajaks oli. Üsna sageli kuulusid büroo koosseisu "Rahva Hääle" ja "Sovetskaja Estonija" peatoimetajad. Kokku see büroo liikmeskond Eesti puhul oli 9-11 inimest, büroo liikmed jagunesid kaheks: