tööpuudust linnades ja valdades. Teises osas võrdlen inimeste brutopalka, kui suur on märgatav vahe. Kolmandas osas uurin pendelrännet, intensiivistumise aega piirkonniti. Neljandas osas uurin ettevõtete arvu regiooniti, kui palju oli enne ja kui palju on nüüd ettevõtteid erinevates regioonides ja missugused on elamiseks ja töötamiseks sobivamad piirkonnad. Viiendas osas uurin, kui palju on erinevad õppeasutusi regiooniti. Missugustes piirkonadades on inimestel võimalus käia kohalikus koolis ja missugustes piirkondades need hüved puuduvad ning kuidas need on peale kriisi muutunud. Viimases osas uurin erinevate piirkondade leibkondade toimetulekut ja paiknemist, kuidas on muutunud inimeste elu pärast majanduskriisi. 2. Tööpuudus Aastal 2000-2007 kasvas majandus väga kiiresti, keskmiselt 8-9% aastas, mis on arenenud riikides üks suurimaid.(Eesti inimvara raport, 2010) Majandustõusu ajal tööpuudus langes iga
tegelevaid. Pärnus ongi valdav osa väikeettevõtetest turismiettevõtted. Rannapiirkond, jõeäärsed alad ja looduskaunid paigad linna ümbruses on täis ehitatud villasid, söögikohti, puhkemajasid, kämpinguid, vabaaja tegevuse kohti jne. Linnale lähedal asuvad kohad nagu näiteks Uulu, Reiu, Audru ja ka mõned kaugemal olevad nagu Vändra pakuvad võimalusi majutuseks, toitlustuseks ja vabaaja veetmiseks. Kaugemates piirkonadades on olukord pisut erinev. Turismiettevõtteid on vähem, kuid see on võimalus, kuidas tuua elule neid piirkondi, mis on seni veel avastamata ning kus elanikel puudub tihti ühistranspordi kasutamise võimalus. Pärnu maakonnas tegeletakse teistegi valdkondadega, kuid see ei ole üldsusele niivõrd nähtav kui on seda turism. Pärnumaa on viimasel aastakümnel olnud üks Eesti edukama majandusega maakondi ja pakkunud tugevat konkurentsi Tartumaale. Pärnu rahvastik on kahanenud vähe: kõikjal
1. Funktsioon 2) avaldumine 3) teafvuse vormid 4) substraat (piirkonnad) Kognitiivse tegevuse .. 2. osa. Üks või teine kõnepuue sõltub, mis tasandeid see haarab. Kui madalamad süsteemid on väga vigased, siis takistavad ka kõrgemaid osasid.! Kõnetegevuse juhtimine ajus Tänapäevl valdav osa teadlasets ütlevad, et kõnetegevusopertasioonidekaupa juhitakse piirkondlikult. Need piirkonnad on omavahel väga tihedas seoses. Nt hääldamine ja häälikute tundmine moodustatakse eri piirkonadades, aga ometi on need omavahel seotud. Suur osa ajust osaleb, aga on teatud piirkonnad, mis otseselt sooritavad nende protsesside/toimingute sooritamist. Tajukujutlused on vajalikud ka! Artikuleerides, krijutades osalevad madlamad piirkonnad, aga nad pole otseselt kõnega seotud. Piirkondadel on oma roll ja funk korralda ühe või teise opertasioonide rühma sooritus. Mingitel ajublokkidel (milleks aju on jaotatud) on oma funkt. On 3 blokki. 1. blokk on ajukoorest madalamal
annaabi.ee 
