1.1 Konfliktiga toimetulekuoskused Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti
Ta peab lõpuks tunnistama, et on oma surmagi ära rikkunud ning autentsuse asemel sünnib masohhistlik lõõp. «liiderlik eputamine surmaga», nagu juhtus ka «Illuminatsioonide» tegelaskonnaga. Surmaprobleem vaevab samuti «Pillimehe» Ruubenit, kes on sunnitud tõdema, et surm on meist ikka kavalam ning et me temast kuidagi ega kunagi enne aimu ei saa, kui ta tõeliselt käes on. Jaan ja teised temalaadsed tegelased esindavad otsekui teoreetilist piirjuhtumit. millest ka autori enda tunnistuse kohaselt pole samas suunas enam võimalik kaugemale minna. Mida rohkem tegelased end kõrvalt jälgivad ja oma käitumist mõtestavad, seda enam on nende olemine tahtlikust enesekaemusest häiritud kuni olukorrani, kus reflekteeritakse 11 omaenda refleksiooni ning seetõttu järjest enam iseendast kaugenetakse. Neid kummitab iseendast
kasutada ja sellega saab mõjutada. Last ei tohi jätta üksi et ta tunneks kontrollile allumatuid ja hirmutavaid tundeid. Täiskasvanu peab turvama last jonnis, teda ei saa hüljata ega karistada. Jonnivale lapsele ei saa ka järele anda. Kui nii juhtub, õpib laps kasutama jonni oma tahtmise saavutamise vahendina. On võimalik kirjeldada mänguealise tahtega kokkupuutumise kahte piirjuhtumit. Üks nendest on: “Lapse tahtmine on täiskasvanu taskus”. Täiskasvanu ei luba lapsel üldse otsustada. Lapselt oodatakse käskluse täitmist. Sellisest lapsest tuleb passiivne, ta ei õpigi midagi tahtma. Teine piirjuhtum on see, kui lapsele antakse järele kõiges ja alati. Kui ta on otsimas tahtmiste piire, ei leia ta neid kuskilt. Laps on kaitsetu