Joonte tähendused: pidev jämejoon: – algne objekt jäme kriipsjoon – joone pikendus; peen kriipsjoon – piirjoon. Ruuduke – objektivalik: a) kaare pikendamine ei õnnestu, sest pikendatav kaare osa ei lõikuks piirjoonega (kaare edasise kulgemise suund näidatud peenjoonega) b) kaart saab pikendada; c) sirglõigu pikendamine ei õnnestu, sest lõigu selle otsa suunas ei ole piirjoont; d) sirglõiku saab pikendada; e) sirglõik pikeneb ESIMESE piirjooneni; f) sirglõigu pikendamiseks TEISE piirjooneni tuleb uus valik teha eelmise pikendusega saadud alalt, punktis g; h) sirglõik pikendati piirjoone mõttelise pikenduseni (piirjoonena kasutatakse joont f). Näidete a … g puhul EDGEMODE = 0; aga näite h puhul EDGEMODE = 1 ja piirjooneks on joone f mõtteline pikendus, näidatud laia lühikriipsjoonega. NB! 1. Ühe valikuga pikendatakse vaid üks objekt; kui aga kasutada objektivalikul valikujoont
aktiivsust. Liikumismängud võivad olla jooksumängud, jõumängud (näiteks ,,Vägikaikavedamine") või näiteks osavusmängud. Tihti kasutati ka erinevaid abivahendeid mängude läbiviimiseks, näiteks palle (,,Muna") või klotse, toikaid (,,Kaikamäng") või salli (,,Pimesikk"). Liikumismänge mängiti ka pühadel. Mardipäeval mängiti ,,Haraka hüppamist", mis seisnes selles, et mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis). Kes kauem või kaugema piirjooneni hüppab, on võitja. Jõulude ajal meeldis noortele õlgedel mängida ,,Vägikaikavedu". Selles mängus istuvad vedajad sirgete jalgadega, tallad vastamisi, ning hoiavad mõlema mäega kaikast, kusjuures ühe vedaja käed on kas teise omade vahel koos või on mõlema käed vaheliti. Kaigas peab vedamise algul asetsema jalataldade kokkupuutekohal. Kumb teise üle veab, on võitja. Mõningates Eesti kohtades mängiti seda mängu ka nii, et kaikavedajaid on mitu ning nad asetsevad kolonnis. 3
· Raske lõuaga nägu - soovitav ,et soengu põhidetailid jäävad külgedele ja põskedele. Soovitav oleks igasuguse kujuga tukk ja et ta oleks ka märgatav. Juuste pikkus peaks olema kõrgemal lõuajoonest, ei soovitata soengut, mille põhidetailid on kuklal. Eriti halb on kukla osalt üles viidud juuksed. · Siselõikuva lõua - puhul on soovitav poolavatud kõrvad ja soengu põhidetailid viiakse kuni silmade piirjooneni. Tukk võib olla erinevalt vormi, kuid ta peaks 10 olema kerge ja ei tohiks laupa täielikult sulgeda. · Madala laubaga näole - soovitatakse soengut mitte eriti pikka tukaga. Kõrvad peaksid olema poolavatud, soeng peaks olema kerge. Soengu põhilised detailid peaksid olema pealael. · Kõrge laubaga näole - sobib pika tiheda tukaga soeng, kohane ei ole kõrge soeng.
ruumis kui tasandil ja igat sellist punkti läbib omaette kiir) . . . ↵ ÜLESANNE I Pinnatükk 278 Käsuga RAY joonestatud kiirteparv. Algpunkt tähistatud ristiga, kiirete määramispunktid tähistatud täpikestega . Käsuga EXTEND saab kiirt pikendada teisele poole algpunkti etteantud piirjooneni, kuid käsuga PEDIT ei saa kiirt muuta liitjooneks. Kiirt saab töödelde käskudega TRIM ja BREAK, mille juures algpunktile lähem osa muutub sirglõiguks, kuna kaugem osa säilitab kiire omadused. Käsk OFFSET annab uue kiire, mllel on uued nii alg- kui ka juhtpunkt, mis on liikunud rööpselt XY-tasandiga etteantud kaugusele, seega ka suund on jäänud samaks. * * * ÜLESANNE I Pinnatükk
annaabi.ee 
