Reamuri skaala René Antoine Ferchault de Réaumur sündis 28. veebruar 1683 ja suri 17. oktoober 1757.Reamur oli prantsuse teadlane, ta lõi kaasa paljudes teadusharudes.Üheks tema suurimateks saavutusteks oli Reamuri skaala kasutusele võtt 1730 aastal. Rene Antonie de Réaumuri poolt kasutusele võetud piiritustermomeeter mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R.Celsiuse skaala on Réaumuri skaalaga seotud järgmiselt: [°C] = 0,8 [°Re] Réaumuri skaalaga termomeetreid tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata.
Kronoloogilises järjestuses aastaarvudega oleks : · 4 saj. e.m.a - Philo Bütsantsist õhktermoskoop · 3. saj. e.m.a - Ctesibiuse vedeliku termoskoop · 1597 a. - Galileo Galilei termoskoop · 1611 - Termoskoobi kalibreerimine Sanctoriuse poolt (min. temperatuur oli lume sulamine, max. temp. oli küünla laagi kohal olev temp.) · 1632 - Jean Rey vedeliku termobaromeete · 1650 - Toskaana hertsogi Ferdinand II piiritustermomeeter · 1672 - Hubini termomeeter (elavhõbe + vasknitraat) · 1695 - Guillaume Amontonsi kolme vedeliku termomeeter · 1851 - William Thomson võttis kasutusele Kelvini skaala · 1859 - William John Macquorn Rankine poolt kasutusele võetud Rankine skaala · 1702 - Taanlane Ole Romer fikseerib termomeetri punktid ( vee keemine 60 kraadi, vee külmumine -75 kraadi)
termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. 1 °F = °C *(9/5) + 32 1 °C = 0,8 °Re Réaumuri skaala Rene Antonie de Réaumuri termomeeter ehk piiritustermomeeter mille skaala on jagatud 80 võrdseks osaks ehk Réaumuri kraadiks, mis võeti kasutusele 1730. aastal ja sübmboliks on °Re. Réaumuri skaalal on jää sulamistemperatuur 0 kraadi ja vee keemistemperatuur 80 kraadi. Rene Antonie de Réaumur Celsiuse skaala 1742
k. William Thomson(lord Kelvin). Algpunktiks on absoluutne nulltemp.ja selles võib temp olla ainult positiivne.T Kasutatakse SI-süsteemis.1 kelvin on 1/273,15 vee kolmpikpuntki termodünaamilisest temperatuurist. 4)Rankine'i skaala sotlase W.J.M. Rankine'i poolt kasutusele võetud.Jaotus sama, mis F.skaalal, kuid nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks ja ühtib Kelvini skaala nullupunktiga. Jää sulamispunkt 459,67.°R vahel ka °Ra. 5)Réaumuri skaala on R.A.Reamuri poolt kasut.v. piiritustermomeeter, mille t.s. füüsiliseks aluseks on soojuspaisumine. Nullpunkt jää sulamistemp (0) ja vee k.t. võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemp ja vee keemistemp vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Reaumuri kraadiks.°Re, vahel ka °R.Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus:molekulid loetakse punktmassideks;molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata
Reaumur kirjutas ka palju loodusest. Teda loetakse etoloogia asutajaks. Uuris putukate kasvu ja temperatuuri vahelist seost. Kui mees pensionile läks, sai ta oma avastuste eest, kaasaarvatud raua ja terase leiutamise eest 12 000 liiri. Ta nautis oma pensioniiga enda riigi erinevates paikades, ka La Bermondière's, kus tal juhtus surmav õnnetus, kui ta kukkus oma hobuse seljast maha. Rene Antoine Ferchault de Reaumur Reaumuri skaala R.A.F. de Reaumur võttis kasutusele piiritustermomeeter, mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Reaumuri skaala jaotas jää sulamis - ja vee keemispunkti vahel 80 võrdseks osaks - Reaumuri kraadiks. Tähis on oR või oRe. Absoluutne null, mis on -273 oC, on reaumuri skaalal -218,52. Inimese normaalne kehatemperatuur on 29 oR. 4 Eestis on varem (enne 1940 aastat) kasutatud ka Reaumuri skaalat.
Kui mees pensionile läks, sai ta oma avastuste eest, kaasaarvatud raua ja terase leiutamise eest 12 000 liiri. Ta nautis oma pensioniiga enda riigi erinevates paikades, ka La Bermondière's, kus tal juhtus surmav õnnetus, kui ta kukkus oma hobuse seljast maha. Rene Antoine Ferchault de Reaumur 5 Reaumuri skaala Reaumuri skaala jaotas jää sulamis - ja vee keemispunkti vahel 80 võrdseks osaks - Reaumuri kraadiks. Tähis on R. See on piiritustermomeeter. Eestis on varem (enne 1940 aastat) kasutatud ka Reaumuri skaalat. Reaumur´i skaalas mõõdetud temperatuuride mõõtarvud on väiksemad, mistõttu enne 1940 ilmunud kirjanduse kasutamisel tuleb alati jälgida, millist skaalat on kasutatud ja vajadusel Reaumur´i temperatuurid ümber arvutada, lähtudes seosest: 1°R = 1,25°C. See levis laialt Euroopas, eriti Saksamaal ja Prantsusmaal ja ka Venemaal, aga 1970 sai Prantsusmaa aru, et Celsiuse skaala on parem skaala ja võttis selle
niisutatakse destilleeritud veega. Termomeetri näidud loetakse peale ventilaatori neljaminutilist töötamist (kuni termomeetrite näidud stabiliseeruvad). Ventilaator peab töötama veel ka siis, kui näitu loetakse. Nende näitude järgi määratakse õhu suhteline niiskus psühromeetrilisest tabelist, nomogrammilt või arvutatakse valemiga 6. Katatermomeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte. Katatermomeetri jahtumisaeg ja õhu liikumiskiirus on võrdelises seoses. Katatermomeeter on piiritustermomeeter, mille kapillaartorul on alumises otsas reservuaar ja ülemises otsas laiend. Skaala on Celsiuse kraadides 33...40 ºC. TÖÖRUUMIDE LOOMULIKU VALGUSTUSE UURIMINE Kontrollküsimused 1. Milles seisneb insener Daniljuki poolt soovitatud graafiline meetod päevavalgusteguri ehk geomeetrilise loomuliku valgustuse teguri määramiseks? Insener Daniljuk jagas taevalaotuse projektsiooni horisontaalpinnale 10 000 (100x100) ühesuguseks osaks
Seejärel 1954. aastal kuulutati see rahvusvaheliseks standardiks. Celsiuse skaalat kasutatakse kõige enam Euroopas. Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid ( Ameerika Ühendriigid, Jamaica, Iirimaa). Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. Rene Antonie de Réaumuri termomeeter ehk piiritustermomeeter mille skaala on jagatud 80 võrdseks osaks ehk Réaumuri kraadiks, mis võeti kasutusele 1730. aastal ja sübmboliks on °Re. Réaumuri skaalal on jää sulamistemperatuur 0 kraadi ja vee keemistemperatuur 80 kraadi. (6) Inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin) võttis 1851. aastal kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri. Absoluutse temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvini kraadist, mille mõõtühik on K sai
Kelvini skaala nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur, s.o -273°C. Harva võib näha termomeetreid, mille skaalal on jaotused Reaumuri kraadides. Reaumur valmistas oma termomeetri 1730. aastal. Ta kasutas termomeetri kapillaartorus vedelikuna piiritust. Reaumur jaotas jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahe 80-ks oskaks. 1. 2 Termomeetrite liigid 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter Tähtajaline termomeeter on kas elavhõbe- või piiritustermomeeter, millega mõõdetakse momenditemperatuuri, st ta näitab keha temperatuuri vaatluse momendil. Tähtajalise termomeetri lugem muutub pidevalt vastavalt keha temperatuuri muutumisele. 1. 2. 2 Maksimumtermomeeter Maksimumtermomeeter on elavhõbetermomeeter, mille abil määratakse kõige kõrgem temperatuur mingi ajavahemiku kohta. Maksimumtermomeeter on ehitatud nii, et selle skaalal säilib alati elavhõbedasamba kõige kõrgem asend Elavhõbedasamba saab alla
annaabi.ee 
