perioode, ent alati peab olema valmis reageerima ootamatule või ohtlikule olukorrale (sh kokkupuude kriminaalse või terroristliku olukorraga). Piirivalvuritel on sõjaväeline aukraad (nt piirivalvuril seersandi, vanempiirivalvuri vanemseersandi auaste). Millised on töötingimused? Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (transpordisõlmed, piiripunktid) kui vabas õhus (patrullteenistus piiripunktide vahelisel alal). Töö on vahetustega, vahetuse pikkus varieerub olenevalt piiritsoonist 12-tunnisest kuni nädalase valvesolekuni. Töötada tuleb päeval ja öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Põhipuhkus on 35 päeva, staazi eest antakse kuni 10 päeva lisapuhkust. Piirivalve kasutuses on moodne tehnika. Dokumentide kontrollimisel kasutatakse lisaks vaatlusele spetsiaalset kontrollitehnikat, piiriseirel radareid jm vaatlustehnikat, varustuses on mitmesugused sidevahendid. Piirivalvesse
punkt asub tema tsoonis. Tähistused funktsiooni B(y) avaldises J on aktiivsete piirangute indeksite hulk, b on sihifunktsiooni (y) vähim väärtus, mis on leitud hetkeni, mil jooksev punkt sattus piirtsooni, on arv, mis iseloomustab jooksva punkti tungimise sügavust j piirangu tsooni ja mis leitakse järgmise valemiga: =( g(y))/, kui y asub tsoonis 0g(y) ja =0, kui y asub väljaspooli piiritsooni, st g(y)>. Kui vektor y asub piiritsoonist väljas (lubatavas piirkonnas) siis =0, j=1, ..., m, aga sihifunktsioon ise teisendub kujule: B(y) = b + [(y) - b]*1 = (y) 23. Optimeerimine tõenäosusliku informatsiooni alusel. Vaatleme ülesannet kujul min(y, w), kus y on juhitav parameeter ja w on juhusliku iseloomuga mittejuhitav parameeter. Sihifunktsiooni ekstreemum sõltub parameetrist w ja seetõttu saab minimeerimisülesannet käsitada vaid tõenäosuslikus mõttes. Nt olgu juhuslikul parameetril w kolm
kaaslastele (et nad ei hindaks teda alla enesehinnangu). Nõue saada enda suhtes oma hinnanguga adekvaatne hinnang on isiksuse üks põhinõudeid. See on isiksust tiivustav jõud nii positiivses kui ka negatiivses valdkonnas. Enesehinnang on sisemine nõudlusnivoo, mis saab nähtavaks välises käitumises. Katastroofilise ilme võtab asi siis, kui õpilase nõudlusnivoo tõuseb kõrgemale tema võimete piiritsoonist. Siis saab ta vaid negatiivseid elamusi, mis arvukatel kordumistel aitavad kaasa, et lapsest kujuneb trotslik ja tige inimene. Järjepidev edukus sünnitab eduelamuse, ebaedu aga vastasseisundi. Et edu või ebaedu sünnitaks nõudlusnivoo, on vaja piisavalt tugevat tegutsemismotiivi ja pingutamist tulemuse saavutamisel (spikerdamisel näiteks loetakse edu õnnestumiseks ja heast tulemusest hoolimata ei tekita see eduelamust)