- Varjatud ala. Endale teada ,teistele tundmatu. See info mis endas ei meeldi v.b. hirmud, viha, ebakindlus või mured. Eneseavamise optimaalne tase on kui kõik neli ala jaotatud võrtselt. 3) Eneseväljendus. Te väljendate oma tähelepanekuid, soove, tundeid ja mõtteid. Täissõnumid sisaldavad kõik 4 kategooriat. Risustatud sõnumid varjavad tundeid või soove. Metasõnumitega rõhutatakse tahtlikult lauserütmi või hääletooni või lisatakse mõnda piiritlevat sõna mis on sageli halvustatav. Tõhus eneseväljendus tähendab, et sõnum peab olema otsekohene, seda tuleb edastada kohe ja selgelt. Lisaks on olemas parakeel mis toob esile vokaalkomponendid sisust eraldi võetuna. 4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale
Küsimus on selles, et miks hakkas mandriliustiku surve all voolama, samal ajal kui valdaval osal levialal seda ei juhtunud? Voolamisvõimeline on vaid märg sinisavi ja ainuke võimalus seda märjaks teha on läbi lõhede. Tihelõhelisuse ja pangaskergete levialad üldjoontes ühtivad. Kuidas tekkisid aga kivimitesse lõhed? Vaadeldes Kirde-Eesti aluspõhja geoloogilist kaarti, torkavad silma kolm kõnealuseid kerkeid piiritlevat tektoonilist riket Ahtmed (lõunast), Viivikonna (läänest ja põhjast) ja Sirgala (idast). Pimestiku klindisaari kattev umbkaudu 5 m paksune paelasund, mille pealispind lasub enam- vähem sellele alale normaalsel tasemel, st. 25-30 m ümp, on tihedalt lõhedest läbitud ja kohati isegi kergelt kurdudesse surutud. Saartevahelisel alal on aluspõhja kivimid 20-30 m kerkinud, katvad lõhelised lubjakivid on mandrijää poolt ära kulutatud ja mõnevõrra paksema
· Saussure: keel kui foneetilises materjalis korrastatud mõte-märk kui vorm mitte substants · märk on see,mis tekib, kui väljenduselement ja sisuelement kokku saab · saussure ütleb,et meil on kaks ,,ollust" foneetiline aine,mis on ilma selge vormita ja piirideta(häälemass) ja teisel pool on mõttemass ning keele puhul on küsimuse juures oluline see, et sõnal oleks mõte e märk on vorm mitte substants, e vorm kirjeldab mitte väljendusplaani vaid märgisüsteemi piiritlevat j akorrastavat effekti · Hjelmsjev ehitas arusaama selle peale, et keel on vormide substants e mitte lihtsalt märk pole vorm vaid vorm on eraldi väljatoodav nii sisu-kui ka väljendustasandilt e ühel pool vormimata ollus aj teisel pool vormitud väljendus, nt erinevate keelte värvidesüsteem: inglise keeles on eristus sinine|hall|pruun, siis Hjelmslevi keeles pole eraldiseisvat halli sinise ja pruuni vahel e on sinine|pruun Tähenduse probleem
annaabi.ee 
