kohale, sealjuures terminite maht ja koopula jäävad samaks. Terminite mahulise võrdsuse korral toimub ümberpööramine "puhtalt", s.t. terminid vahetavad kohad, otsustuse vorm jääb muutumatuks. Sellised otsustused on üldeitav ja osajaatav (piiritlemata predikaadiga). Üldjaatav (reeglina piiritlemata predikaadiga) ümberpööramisel teiseneb osajaatavaks, kuna piiritlemata mahulise predikaadi ümberasetamisega subjektiks termini maht ei muutu, s.t. termin jääb piiritlematuks ka subjektina, kuid piiritlemata subjektiga otsustus saab olla vaid osaline otsustus. Näiteks, Kõik ajalehed on teabeallikad, on ümberpööratuna: Mõned teabeallikad on ajalehed. Mõistagi, ei ole korrektne ümberpöörata üldjaatavaks: Kõik teabeallikad on ajalehed, mis tähendaks, et "ainult ajalehed ongi (ainsad) teabeallikad", mis ka sisult on eksitav. Osaeitava otsustuse ümberpööramine ei ole võimalik terminite erineva mahu tõttu. Teatavasti osalise otsustuse subjekt on
Piirangute puudumise tunnuseks on terminite piiritletuse ühesugune määr nii üldeitavas kui ka osajaatavas väites. Üldjaatava väite puhul peab arvestama, et eelduse predikaat on piiritlemata. Tuletist ei saa laiendada objektidele, mida pole haaratud eelduses, ehk teisiti öeldes, järelduses ei saa väita enamat, kui on teada eeldusest. Tuletises asetub eelduse predikaadile vastav mõiste nimetus subjekti rolli ning peab jätkuvalt jääma piiritlematuks (infot ju kusagilt juurde ei tule). Piiritlemata subjektiga jaatav väide ei saa olla üldine ning peab olema osajaatav. Saadud tuletis vastab järeldamise reeglitele: kui eeldus on tõene, siis peab olema tõene ka tuletis. Ent tuletatud väide ei ole esialgse väitega samaväärne, osa infot võib kaduma minna. Seda illustreerib kõige paremini tõik, et kui tuletatud väide veelkord ümber pöörata, on uueks tuletiseks taas osajaatav väide, mitte üldjaatav, nii nagu oli originaalväide
Piirangute puudumise tunnuseks on terminite piiritletuse ühesugune määr nii üldeitavas kui ka osajaatavas väites. Üldjaatava väite puhul peab arvestama, et eelduse predikaat on piiritlemata. Tuletist ei saa laiendada objektidele, mida pole haaratud eelduses, ehk teisiti öeldes, järelduses ei saa väita enamat, kui on teada eeldusest. Tuletises asetub eelduse predikaadile vastav mõiste nimetus subjekti rolli ning peab jätkuvalt jääma piiritlematuks (infot ju kusagilt juurde ei tule). Piiritlemata subjektiga jaatav väide ei saa olla üldine ning peab olema osajaatav. Saadud tuletis vastab järeldamise reeglitele: kui eeldus on tõene, siis peab olema tõene ka tuletis. Ent tuletatud väide ei ole esialgse väitega samaväärne, osa infot võib kaduma minna. Seda illustreerib kõige paremini tõik, et kui tuletatud väide veelkord ümber pöörata, on uueks tuletiseks taas osajaatav väide, mitte üldjaatav, nii nagu oli originaalväide