laps rohkem infot ja äraütlemine ei tee talle nii palju haiget. Põhjendus olgu lühike ja siiras, kindlasti mitte ettekääne. Alati ei saa rääkida kogu tõde, kuid see, mida Te ütlete, olgu siiski õige. Andke palujale teada, kuidas nõustumine kahjustaks Teie enda huve: kulutaksite aega, raha, energiat vms. Võimaliku kahju näitamine teeb ei vähem jäigaks. (Kui paluja on valmis kahju korvama, võite ju kokkuleppele jõuda.) Piirid paika! - Piiritlege oma eitus. Öelge näiteks, et Te täna ei saa / ei jõua või et Te põhimõtteliselt ei laena raha / autot / raamatuid. Eelkõige tehke need asjad endale selgeks, harilikult küsija tajub seda. Tööl ja kodus - Keeldumise puhul loeb see, kui oluline on Teile küsija. Juhututtav võib saada kiire ja selge äraütlemise. Pereliikme puhul mõelge hoolega, kas suhted pärast seda ikka jäävad paika. Olge paindlikum.
2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine 4) Omavalitsusmajandusõigus- majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. Kattuvus eksisteerib ka selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse alust reguleeritakse PS_s. Riigiõigus mõjutab OVKÕd. OMKÕ on konkretiseeritud riigiõigus. Riigiõigus rajandeb riigi suveräänsel
õiguslikud alused 2) menetuslik – materiaalse õiguse realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate meenetlusreeglitega (määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsumise menetlus, valimismenetlus) 3) protsessiõiguslik – võimaldab konkreetse õiguse realiseerimist (nt KOVi konstitutsiooniline kaebus) KOVi liigitus ei ole ammendatav ja on võimalikud täiendavad struktuursed jaotused. 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalituskorraldusõigus ja riigiõigus käsitlevad mõlemad (riigi- v KOV) organite ülesehitust, ülesannete ringi ja õiguslikku seisundit. Mõlemad põhinevad PS regulatsioonidel. Nemad sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik status. Kattuvus eksisteerib ka selles, et KOV korralduse alust reguleeritakse PS s ja konstitusioonilistes seadustes.
annaabi.ee 
