katastriüksuse moodustamise toimiku, mille ta esitab õigusaktis sätestatud korras katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks. Katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik vastutab tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest. 15. Mis on katastrimõõdistamine? Katastrimõõdistamise ehk maakorraldustööde teostamisel on peamisteks toiminguteks maa mõõdistamine, piiristamine ja katastriüksuse toimiku koostamine. Katastrimõõdistamisel peavad katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga. Põhivõrgu punktide puudumisel tuleb vähemalt kaks piiripunkti siduda looduses tunnetatavate püsiobjektidega nii, et kõikide piiripunktide asukohad oleksid taastatavad. 16. Mis on kitsendusi põhjustav objekt? Objekt, mis raskendab või teeb võimatuks katastriüksuse kasutamist ettenähtud sihtotstarvega
atlas. Töö paranduste, täpsustuste ja täienduste tegemiseks algas praktiliselt kohe pärast atlase ilmumist ja jätkus hiljem Lomonossovi käe all. 14 Katariina II valitsusajal Teaduse Akadeemia poolt oli välja antud enam täpne ja sisukas atlas (millisesoli kuni 70 punkti määratud astronoomiliselt). Maadeuurijad-akadeemikud kogusid hulgaliselt andmeid Katariina II valitsusajal ja algas suur maade piiristamine. Katariina-aegne reform jõudis lõpule 1785.aastal ja selle tulemusena jagunes Vene impeerium 38 asevalitsuseks, 3 kubermanguks ja 1 oblastiks. Venemaa sai seega Euroopa kuningakodade tunnustuse osaliseks ja sellest hetkest alates tuginesid kõik euroopa kartograafid Venemaa kaartide koostamisel vene kartograafiaspetsialistide tööle. (, 2011) 15 Venemaa kartograafia 19. sajandil
* voolavus- membraan on dünaamiline - pinnakihis liiguvad külgsuunas lipiidid ja valgud; üksiklipiidid võivad hüpata sisekihist välimisse ja vastupidi (flip-flop). Rasvhapete hüdrofoobsed sabad võivad teha ka membraanisiseseid pöördeid (rotatsioonid). Voolavus sõltub ka temperatuurist – temp. alanedes väheneb lipiidide liikuvus. * valikuline läbitavus ja transport –valikulise läbitavuse määrab fosfolipiidne kaksikkiht, transpordi membraanvalgud. Funktsioonid: * piiristamine ja transport - eraldab raku sisekeskkonna rakkudevahelisest ruumist; membraanis paiknevad transpordisüsteemid tagavad raku siseKK püsiva koostise. * metabolism - membraanis asuvad ensüümid katalüüsivad metaboolseid protsesse. * signaali ülekanne – membraani retseptorid seostavad signaalmolekule ja edastavad infot. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 9
tasakaalustumiseni. (EI VAJA ENERGIAT)(N: Vee imamine juurtega, vee imendumine seedekulglast. c) Hõlbustatud difusioon e. passiivtransport. (Rakkudesse lähevad orgaanilised happed, AHd)(EI VAJA ENERGIAT) d) Aktiivtransport - toimub vastukontsentratsioon, madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Vajatakse ülekande valke. Kasutatakse ATP energiat. (N: Na/K tarnsport. Na viiakse rakust pidevalt välja ja kaalium liigub sisse.) 2. Piiristamine. - Rakumembraan ei lase tsütoplasmal välja valguda. - Annab loomarakule kuju. 3. Sopistumine. a) sissesopistumine. Toiduosakeste haaramine(haarata võib toiduosakesi - fagotsütoos, ja tilku - pinotsütoos.) b)Väljasopistumine jääkainete eritamiseks. 4. Liikumine (amöboidne liikumine) - virvituskile = viburile antakse suurem kinnituspind. - Purianaloogina. 5. Rakumembraan tekitab ja edastab laengut. (laengulises vormis antakse edasi närvisignaale. 6
annaabi.ee 
