jääv pindala 2,61; K-3 alla jääv pindala 1,30; K-5 alla jääv pindala 2,84. 6 Piiriprotokoll maatükile VIII Käesolev piiriprotokoll on koostatud 29.03.2000.a. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli katastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses, asukohaga: Kehtna alevik, Metsaääre-, Koogimäe- ja Käbiküla Kehtna vald Rapla Maakond Piiriprotokolli koostas maamõõtja XXXXX litsents nr. 0009765 Katastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põllumajandusministeeriumi esindaja 2.Haridusministeeriumi esindaja 3.Kehtna valla esindaja, maakorraldaja Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: VIII maatükk: Piir on looduses tähistatud kuue (6) piirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 1-2-3 vahel kulgeb piir piki Metsaääre tee nr 20 eralduspiiri 4 m tee
Piiriprotokoll Käesolev piiriprotokoll on koostatud 1.11.2009.a Mõisa kadastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses asukohaga: Kehtna alevik, Käbiküla küla, Kehtna vald, Rapla Maakond. Piiriprotokolli koostas maamõõtja Siim Viin (litsents KEHTNA KPK nr474 MA-k 11.10.09.a.). Kadastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga
valdaja ja kohaliku omavalitsuse nõuetest. Üldjuhul kasutatakse mõõtkavasid M1:500, M 1:1000, M 1:2000. 14. Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16
uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 14. Millised andmed kantakse digitaalsele joonisele katastriüksuste kohta? Mida lisatakse kirjanurga kohale? (1) Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. (2) Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. (3) Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Kuhu ei kanta joonisel horisontaale? Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga.
ja püsimisele. Kaugkütte-võrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 o C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. 16)Kirjelda kinnisvara moodustamise protsessi katastrimõõdistamine, katastriüksuse toimiku koostamine; - piirmärkide paigaldamine, piiriprotokolli koostamine ja kooskõlastamine; - katastriüksuse registreerimine riigi maakatastris; - vajadusel maa ostu-müügi korraldamine; - katastriüksuse kandmine kinnistusraamatusse. 17)Millised on kinnisvararegistreerimise eesmärgid. · Ülevaate saamiseks maast kui varast · Territooriumi plaanimiseks · Planeeringute ja ehituse järelvalve korraldamiseks · Kinnisvara maksustamiseks · Kinnisvara tsiviilkäibe õiguspärasuse tagamiseks · Omandi kaitse tagamiseks
perspektiivse kasutamise küsimuste lahendamine, maafondi kasutamise projektide ja skeemide koostamine · Erilise kasutusreziimiga kaitsealade (looduskaitsealad, rahvuspargid) piiride määramine · Maa kasutamise ja kaitse üle kontrolli teostamine · Katastrimõõdistamised- moodustava katastriüksuse või kinnisasja piiride määramine, märkimine ja mõõdistamine, situatsiooni mõõdistamine, kõlvikute määramine, katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamine ning piiri maastikul tähistamine · Maade hindamise korraldamine ja maade maksustamisega seonduv tegevus · Maainfosüsteemide loomine ja pidamine · Maa-asulate piiride kindlaksmääramine ja muutmine · Maakondade, linnade ja valdade halduspiiride määramine ning märkimine looduses · Mullastiku, geobotaaniliste jm ülevaatuste ja uurimistööde tegemine · Maade kasutamisega seotud majanduslike ja õiguslike probleemide lahendamine · Keskkonnamõjude hindamine 5