täisautomaatseid mõõteaparaate, mis sobivad nii täiskasvanutele kui lastele. (Ristimäe 2003, Eesti ... 2004, Suurorg 2006.) AVRM-i kasutatakse südame löögisageduse ja vererõhu uurimiseks lastel ning täiskasvanutel eeskätt diferentsiaaldiagnostikas. Laste ja noorukite puhul näiteks: “valge 27 kitli” fenomeni hüpertensiooni määratlemiseks; piiripealse hüpertensiooni puhul; öise hüpertensiooni kindlakstegemisel; ravimresistentse hüpertensiooni juhtudel; antihüpertensiivse ravi määramisel; hüpotensiooni täpsustamiseks; adipoossete ja 1. tüübi diabeedi komplekssel uurimisel; krooniliste neeruhaigustega patsientide komplekssel uurimisel; hüpertensiooni suhtes koormatud pärilikkusega asümptomaatiliste laste uurimisel (Ristimäe 2003, Suurorg 2006).
seksuaalselt sättumustelt homo. Kui ta ka oli homoseksuaal, siis ta ei olnud aktiivne homokultuuri esindaja (nagu Ivar Sild praeguses kirjanduses), ta oli oma biograafiaga ja sättumusega avalikkuse eest varjul. Sündis Läänemaal vallaslapsena. Kui see sajandi II poolel pole probleem, siis aastal 1912 on isa puudumine külaühiskonnas häbiväärne asi ja võib arvata, et see andis kohe esimese õppetunni selle kohta, kuidas oma isikut varjata. See andis ka piiripealse identiteedi mitmes mõttes. Ta ei ole külaühiskonnas aktsepteeritud rollis ja ta peab kuidagimoodi tõestama, et ta aktsepteeritud rollidesse sobib. Selline omamoodi tõestus saab olema Ristikivi haridustee. Pärast sõjateenistust jõuab ta Tartu Ülikooli. 1936. aastast õpib ta geograafiat ja 1942. a lõpetab geograafia eriala cum laude. Erialane töö jääb kodumaal lühikeseks. Ristikivi visadus viib ka mitmes mõttes sihile. Tugev jõudmine kirjandusse romaaniga "Tuli
igapäevane määratlus. Ollakse seotud kultuuri ja ajajärguga. Nt NSVL-s pandi diagnoosiks mõnikord varjatud skisofreenia. Kui hälbiva käitumise klassifikatsioon ja diagnostika ei olnud veel välja kujunenud, sobis hullumeelse kategooria pea iga hälvikkäitumise ilmingu puhul. Soome külahullu institutsioon on selles mõttes hea näide. Tagantjärele asja uurides võib soome külahullude seast leida igasuguseid. 8.a. Aktsentueeritud isiksus. Tegemist on piiripealse isikuga ning vaimselt pigem terve. Mingite väliste mõjude sunnil hakkab teatud viisil käituma. Aktsentueeritud jooned on eripärase käitumise jooned, mis kujunevad välja lapsepõlves ja taanduvad puberteedieas isiksuse küpsuse saavutamisel, kui inimene õpib ennast rohkem tundma ja oma käitumist reguleerima. Psüühika omapära avaldub ainult teatud olukordades. Eripärased jooned ei ole püsivad (pidevad). Aktsentueeritud joontega isikul avaldub sotsiaalne
annaabi.ee 
