3. Selgita, miks võib Soome Demokraatlikku Vabariiki pidada ebaseaduslikuks? V:Kuna Soomel ja Venemaal oli eelnevalt sõlmitud mittekallaletungileping ja,kuna Soomlased polnud nõus Venemaa ettepanekuga piiri muuta ja Soome sõjaväebaase ehitada siis süüdistas NSV Liit Soomet ,et Soome suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogudue võimu,Soome lükkas selle tagasi ja piirimuutus jäi ära,mis pidanud olema kui see väide oli õige . 5. Tõesta, et antud juhul on tegu agressiooniga. Lükka NSV Liidu õigustused ümber ja näita, et need on oma olemuselt demagoogilised. V:Siis kui Venemaa süüdistas Soomet ,et Soome suurtükivägi ründas Venemaad ,siis tahtsid Soomlased asja edasi uurida ,aga venelased polnud sellega nõus ,juba see näitab ,et neil on midagi varjata . Hiljem tuli välja ,et Venemaa süüdistused olid asjatud . 6
Preisimaa ja Austria said volitused Saksa Liidult Slesvig-Holsteini sakslaste vabastamiseks. Sakslaste rünnak ja kaksikhertsogkondade vallutamine (1864). Rahuleping: Taani pidi loovutama Slesvigi, Holsteini ja Lauenburgi (viimane oli Taani kompensatsioon Norra eest 1814) hertsogkondade vallutajatele (Preisimaa osad alates 1866). Taani-Saksa sõda I MS järel korraldati Slesvig-Holsteinis rahvahääletus riikliku kuuluvuse üle: tulemuseks piirimuutus. Taani sai tagasi Põhja-Slesvigi (taanimeelsed), seevastu saksakeelsed Lõuna-Slesvig ja Holstein soovisid jääda Saksamaa koosseisu. II Slesvig-Holsteini sõja tulemus. Taani sisulise rahvusriigi algus (NB! välisvaldused Island, Gröönimaa ja Fääri saared ja väikesed koloniaalvaldused Lääne-Indias). Taanlaste pettumus, et vennasrahvad neid ei aidanud. Põhjamaade välispoliitilised orientatsioonid (1815-1914) 41
19. nov tollased Eesti juhid pöördusid eraldi Stalini poole palvega maastikul piir uuesti läbi vaadatata, et sel oleks loogiline areng, aga Moskvast sellele kirjale mingit vastust ei tulnud. Protsessi puhul kõnekas see, et 22. aug saadeti telegramm Moskvasse, 23. võeti otsus vastu - 23. polnud see telegramm aga veel Kremlissegi jõudnud. Tegelikult oli see asi varem otsustaud. Nov vormistatakse ära ka Narva taguse ala üleandmine - ka siin saadeti telegramm palvega see piirimuutus vormistada, seda NSV Liidu Ülemkogu tegigi 24. nov 1944, ka siin pandi piir paika juhuslikult. Hiljem toimuvad 50. keskel veel väiksed piirimuudatused Räpina kandis jne. Kokkuvõtteks tulemuseks see, et Eesti territooriumi vähendati 5%, elanikkond vähenes 6%, enamik elanikkonnast oli venekeelne. Miks need piirimuudatused tehti? Kõige olulisem põhjus on sõjalis-strateegiline põhjus, sel perioodil toimus ÜRO