Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821.a suri. 3. Napoleoni sõja käik Venemaale- lühi ülevaade. 1812 a. juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale .Üle piiri tuli 450000- meheline armee .Venemaal oli vastu panna ligikaudu 300000 meest . Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus , vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused . Vene armeeüksustel õnnestus aga oskusliku taganemisega piirilahingut vältida ning ühineda .1812 a. septembris toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele kuid see ei tähendanud Vene armee purustamist . Vene armee taganemine jätkus ning Prantsusmaa-vastane sõda muutus Venemaal järjest rohkem rahvasõjaks. Napoleoni sõdurid marssisid mahajäätud ja inimtühja Moskvasse , kus puhkes hiigeltulekahju , mille süütajateks olid taganevad Vene sõdurid . Napoleon jäi Moskvasse kauemaks kui kuu , ta soovis sõda lõpetada kuid
Rooma paavstiga katoliiklus, kaotati revolutsioonikalender, range tsensuur ajakirjandusele, töötati välja politseiaparaat, rajati Prantsuse pank, 1804 ,,Tsiviilkoodeks," vabaturumajandus, jätkas vallutussõdu. Napoleoni sõjad Napoleoni edu saladus: Pr sõdurid arvasid end sõdivat SPRi eest, oskus juhtida vägesid, andekad abilised, vastaste nõrkused. Miks Napoleoni sõjakäik Venemaale ebaõnnestus: Vene armee vältis piirilahingut, rahvasõda Np vastu, nn põletatud maa taktika, külm talv, ei saanud nii kaugelt liitlasega ühendust pidada. Napoleoni sõdade tagajärjed Euroopale: rahvusluse kujunemine vallutatud rahvad astusid Nap vastu, SPRi väärtuste ja valgustuse levik inime ja kodanikuõigused, absolutismi ja vana korra lõplik lammutamine, üldine sõjaväekohustus. Viini kongress Kokkukutsumise põhjused: et jagada territooriumid, et mõelda välja süsteem, mis tagaks, et midagi sellist enam ei juhtuks.
Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Vastuolu süvenemine kahe impeeriumi suhetes pidi paratamatult viima sõjani. Venemaa suutis aga seda vältida, sõlmides 812. aasta rau Türgiga ja liidulepingud Rootsi ning Inglismaaga. 1812. aasta 24. juuni alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tulid 450 000-mehe armee. Venemaal oli vastu seada ligikaudu 300 000 meest. Vene armeeüksustel õnnestus oskusliku taganemisega piirilahingut. Vältida ning ühineda. Taganemine tekitas Venemaal pahameelt. 1812. aasta augustis määras Aleksander I enda asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutzovi, kes otsustas Napoleoni lahinguga vastu 110-20 kilomeetrit mõskvast asuva Borodino küla juures. 1813. aasta jaanuaris ületasd Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi hertsogkonda ning Ida-Preisimaale. Algas vabadussõda, mille käigus Saksamaa vabanes võõrvõimust
· Jätjest allutati Lääne-Saksamaa riigid, Preisimaa, sõlmiti rahu Vene keisriga. Prantsusmaa sõltlased ka Hispaania, Sveits, Itaalia väikeriigid, Poola. Kontinentaalblokaad · Prantsusmaa ja tema liitlased ei kaubelnud enam Suurbritanniaga. · Blokaad ei olnud edukas, kuna hinnad tõusid 300% Sõda Venemaa vastu · Napoleon astus vastu Venemaale. Alustas 1812 aasta juunis sõjakäiku. · Venelaste taktikaks taganemine Napoleon oleks soovinud piirilahingut, kuid venelastel õnnestus seda vältida. Moskva jäeti maha ja süüdati põlema. · Napoleon soovis sõda lõpetada, sest ta polnud valmistunud talviseks sõjapidamiseks, kui Aleksander I lükkas pakkumised tagasi. · Prantsusmaa hakkas taanduma, kuid tee koju kujunes põgenemiseks talv saabus väga vara, pidid liikuma läbi laastatud piirkondade, tünnakud, toidupuudus. Tagasi koju jõudis vaid väike osa Suurest Armeest. Sõda Euroopas 1813-1814
a. algasid pikaajalised rahuläbirääkimised Venemaa ja Rootsi vahel. Põhjasõda lõppes 1821.a. Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga. Pilet nr. 2 ; (1) 24. juuli 1812.a. alustasid Napoleeoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000-meheline armee. Venemaal oli vastupanna u 300 000-meheline armee. Napoleon i eesmärdiks oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ja nõuda rahutingimusi. Vene armee taganes ning vältis piirilahingut. 1812 .a. augustis määras Aleksaner I ena asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi. Kutuzov otsustas Napoleoniga lahingusse astuda 110-120 km eemal Moskvast. 7.sept.1812 toimunud lahingus Borodini küla juures jäi lahinguväli Napoleonile, Kuid vene väed ei purunenud. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ning otsustas väed viia Moskvast lõunasse puhkama ja jõuvarusid täiendama. Sõda muutus aina rohkem rahvasõjaks. Kui Napoleon oma armeega Moskvasse jõusid oli
annaabi.ee 
