Ka toimus sel ajal Landeswehri sõda ning sõlmiti Tartu rahu. Rei oli Riigikogu liige aastatel 19201937 olles III Riigikogu koosseisus ESDTP esindaja ja IIIV koosseisus ESTP esindaja. Riigikogu liikmena tegutses August Rei peamiselt üld-, välis- ja rahanduskomisjonides. Ühtlasi oli Rei II Riigikogu esimees ajavahemikus 9. juuni 192522. juuni 1926. Lisaks eelloetletule oli August Rei riigi haridusnõunik aastast 1923, Eesti delegatsiooni juhataja Eesti-Läti piirikomisjonis 19231925, Eesti delegatsiooni juhataja Rahvasteliidu täiskogu koosolekuil Genfis 1925. August Rei oli koos Jaan Tõnissoniga Eesti esindaja ka Parlamentidevahelise Uniooni konverentsil Londonis 16.22. juulil 1930. Riigivanemana tegutses August Rei 4. detsembrist 19289. juulini 1929. Tema juhitud valitsuskoalitsioonis olid sotsialistid, kristlik rahvaerakond, tööerakond, asunikud. Rei riigivanema ametis oleku aja tegevusest võib esile tuua näiteks kaubanduslepingu
peale.69 Valga maavalitsus jättis siiski uue tee ehitamise plaani kuni piiriküsimuste lõpliku lahendamiseni kõrvale, sest uus tee oleks läinud maksma paarkümmend miljonit marka.70 Et taastada Valga ühendus enamiku Viljandimaaga ning viia riigipiir teisele poole teed, 67 Valgamaa ..., lk 60. 68 Eesti ja Läti suhted ..., lk 98. 69 Rajalane nr 212, 15.10.20, lk 1. 70 Välisministeeriumis toimunud nõupidamise protokoll piirikomisjonis tekkinud küsimuste asjus. 15.10.1923. // ERA 1604.1.19, l 21. 18 taotles Eesti endale seitset läti aladele jäänud talu.71 Probleemi lahendas 1. novembril 1923 allkirjastatud Täiendav EestiLäti leping piiriküsimustes, mis andis piirikomisjonile õiguse vahetada vaidlusaluseid maatükke; lisaks said mõlema riigi elanikud õiguse piiriteede vastastikuseks kasutamiseks.72 Maa-alade vahetamise tulemusel loovutas Läti Valga
Selles samas 30. märtsi määruses öeldi, et koostatakse piirikomisjon ja see paneb tulevase piirijoone paika. Komisjon algas oktoobri alguses 1917. tegevust, aga vahele tulid kõikvõimalikud poliitilised sündmused ja jaanuaris 1918 toimus komisjoni laialisaatmine. Saksa okupatsiooniperioodil ei toimunud piiri osas mitte mingisuguseid nihkeid, seetõttu puudus ka vajadus piirikomisjon töö taasalustamiseks. Vastuolud tekkisid juba 1917. a moodustatud piirikomisjonis - vastuolu Valga linna pärast. 1917. a oli Valga linnas eestlasi rohkem kui lätlasi. Mõlemad pooled väitsid, et Valga majandus moodustab ühtse terviku just nende majandusega. Mõlemad pooled tähtsustasid Eesti ja Läti kultuuritööd, mis Valgas tehakse. Ei paistnud vähimatki lootust, et selles osas oleks võimalik saavutada kompromiss. 18. veebruar 1919 sõlmitud leping - Eesti pinnal hakati looma Eesti Rahvusväeosad, Eesti territooriumi lahutamatu
annaabi.ee 
