riiki. Viimasel juhul tuleneb iga riikliku kitsenduse seadusandja poolt seadustamise nõue § 3 lg 1 esimesest lausest, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. Paragrahvi 39 teine lause on seega samuti adresseeritud seadusandjale. Kõik need sätted võib kokku võtta terminiga „seadusereservatsioon”, sest need reserveerivad teatud põhiõiguste jaoks olulised otsused seadusandjale. Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. Kuna Riigikohus on oma terminoloogias eelistanud PS § 3 lg 1 esimeses lauses sisalduva üldise parlamendireservatsiooni tähistamiseks samuti võimalikku terminit „üldine seadusereservatsioon” (RKÜKo 22.12
Põhiseaduste seisukohalt on oluline see, mis on keelatud, mis on kästud, mis tingimustel võib täitevvõimu organ sekkuda ja mis menetluses ta seda teeb. Kõige rohkem on seda põhimõtet rakendatud avalikõiguslike rahaliste küsimustega seoses. Peab ära näitama ülem- ja alammäära ja valemi, mille alusel võib anda delegatsiooni. Oluline küsimus peab olema seadusest tuletatav, seda ei saa määrusandja ise otsustada. d. Kvalifitseeritud piiriklauslist tulenevad tingimused. §43 formaalseks tingimuseks kohtuluba. Kui on tegemist selle riivega, siis see riive eeldab, et seadusandja on ette näinud kohtuloa. Kui seda pole ette nähtud, on riive koheselt põhiseadusvastane. (2)Materiaalne põhiseaduspärasus Sellel on eelkõige kaks tasandit: a.i.1.a.i.c.a. Riive eesmärgi legitiimsus lävi ei ole väga kõrge. Legitiimseks peaks saama peaaegu iga riive eesmärgi.
Mitu korda on põhiseadust muudetud (1992. Aasta oma)? Mida ja kuidas muudeti? 4. Mis on põhiõiguse riive? Kas põhiõiguse rikkumine? (oli vist nii) Selgitage 5. Kas Tartu Ülikool saab olla põhiõiguse kandja? Miks? 6.Millal saab ps muuta kiireloomulisena? Milline peab olema häälteenamus? Sätestus 7. Mis on majandusvöönd? Kas on seotud territooriumiga vms? 8. Mida tähendab ps. Paragrahv 3 lause 1 ? 9. Mis on piirilklausel? Nimetage kolm põhiõiguste liigitust lähtudes piiriklauslist. Üks näide juurde. 10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud
Selleks hinnatakse järgnevat skeemi: 1) piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus; 2) vahendite sobivus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 3) vahendite vajalikkus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 4) vahendi mõõdukus taotletava eesmärgi saavutamisel. 18.6. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. 18.7. Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Põhiseadusega kooskõlas olemise kriteerium nõuab, et põhiõigusi riivavad riiklikud aktid oleksid kooskõlas kõigi põhiseaduse normidega