- Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine - veeauru kondenseerumine Kas niiskus satub piiretesse kiiremini KONVEKTSIOONI või DIFUSIOONI teel? Konvektsioon toimub läbi pragude ning avade, difusioon läbi pooride. Piiretesse satub niiskus kiiremini konvektsiooni teel.
teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib
- piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%-se õhu suhtelise niiskuse
Hapnikuvajaduse järgi on õhuvahetus kõige väiksem. Õhuvahetuse arvutuse hõlbustamiseks antakse sageli elamutele valmis õhuvahetus- normid. Eluruumide sisekeskkonna ja õhuvahetuse normatiivid on esitatud tabelis 5.1 [29, lisa 3]. Üldkasutatavate ruumide sisekeskkonna ja õhuvahetuse normatiivid aga käesoleva töö lisas 3 [29, lisa 1]. Õhuvahetus võiks tekitada ruumis alarõhu (väljatõmbeõhuvahetus), sellega välditakse niiskuse liikumist piiretesse. Alarõhk võiks olla kuni 20 Pa. Maapinna lähedal (keldris, I korrusel) võiks alarõhk olla veelgi väiksem. Üksikasjalikud nõuded õhuvahetusele on toodud normides [28]. Selle järgi peavad õhuvahetus- seadmed vastama teatud normatiividele. Õhuvoolu hulga määramiseks vajalikud välisõhu parameetrid tuleb võtta Eesti Ehituskliima Teatmikust vastavalt hoone asukohale. Õhuvoolu hulga arvutamisel võib lähtuda sise- ja välistemperatuuri vahest 5 K. Jahutus- ja õhu konditsio-
- paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%-
oluliselt massiivseinte niiskusrežiimist – paks ja massiivne sein on siin asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita erinev ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina soojus- ja niiskustehniline toimivus. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja. Vähen- damaks niiskusvoogu läbi piirde ja parandamaks niiskusrežiimi, peab piirde sisepind olema välispinnast suurema aurutakistusega. See on saavutatav Piiretesse soojustusest ei tohi koguneda seespool liigniiskust. Kuipaikneva seda sealühtse on õhu- ja aurutõkkega. (ehitusaegne Ainult niiskus,siseviimistlusplaadi aurutakistusele veeavarii, sademevesi), peab olemaei või
Vähendamaks niiskusvoogu läbi piirde ja parandamaks niiskusreziimi, peab piirde sisepind olema välispinnast suurema aurutakistusega. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota. Sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub tarindi konvektsiooni teel. Ühtseks õhu-ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust. Kui seda seal on peab olema võimalus kiireks väljakuivamiseks. Ei tohi tekkida piirkondi, mis jäävad kahe aurutiheda kihi vahele tekkida ja kust niiskuse väljakuivamine on takistatud. Mida väiksema aurutakistusega on õhu ja aurutõkke kiht seda kõrgemale tõuseb tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Mida suurem on siseõhu niiskuskoormus, seda kõrgema on tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase.
annaabi.ee 
