tiivad, / ja kohmakad veel su tõusuproovid" (,,Sidemed"). Luuletaja jõuab siiski lepitava tõdemuseni : ,,Tühine / on, mis surmana sul näis: / eluallikaid täis" (,,Lahendus"). Luuletus ,,Vabaduse deemon" kuulutab inimsusele ja tõetunnetusele võõraid ootusi. See tähendas tol ajal vastuhakku autoritaarseks pürgiva võimu ideoloogiale, mida otseselt või kaudselt toetasid mõned tookordsed kirjanduslikud suundumusedki. Kodumaise ainestikuga piirdumist, ahtameelset rahvuslikkusetaotlust ja omakultuuri saavutustega kehklemist pilkas Alver vaimukas luuletuses ,,Kool". Põliseid maailmakultuure sümboliseerivate Sokratese, Goethe ja teistega samasse klassi on paigutatud tõsieestiline Vanapagan, kuid laisa-poisi-paigale: Ent viimases pingi, otse vastu ust, Laup kipras, kulmudes veel mõni agan, Veab lehele, mis tindist täitsa must,
eetiliste probleemideni, seose vedamiseni teadvuses toimuvast inimkäitumise teatava kontseptsioonini ning inimese olemise kõige üldisemate probleemide läbivalgustamiseni. Välismaailm saab siin sügavusmõõtme, mida sündmuste otsese kirjeldamise abil vaevalt oleks võimalik saavutada. Seetõttu ei pruugi sündmustiku kujutamise asendamine reflektiivse sisekõnega tähendada veel eraelulise, kitsalt privaatse ainesega piirdumist. Ilmekalt selgub see lühiromaanis «Munad hiina moodi», kus kirjanik pühendub näiliselt täiesti isiksuseprobleemidele, ühe sisemaailma analüüsile. Ometi jõutakse siin minaelamustelt olemise üldisemate seaduspärasuste tunnetamiseni. Tegelane püüab katkestada suhteid välismaailmaga, läbi lõigata kõik niidid, mis seovad teda elu ja tööga, ning anduda üksnes ja ainult oma läbielamistele ja mälestustele. Aga just
Parimaks kontrollitavuse tõendiks on muutuja omaduste mõõdetavus. Seega püüdlesid biheivioristid uuritavate psühholoogiliste nähtuste ja omaduste võimalikult täpsele ja usaldusväärsele mõõdetavusele. Biheivioristide arvates ükski puhtpsühholoogiline omadus sellistele mõõtmise kriteeriumidele ei vasta. Seetõttu nägid nad psühholoogia teaduseks muutmise idee ainsa võimaliku lahendusena loobumist igasuguste psüühiliste nähtuste uurimisest ning ainult käitumisega piirdumist. Käitumine on objektiivselt mõõdetav ja kirjeldatav, ükskõik kas ta esineb parasjagu sõltumatu (uuritavat nähtust mõjutava) või sõltuva (uuritava nähtuse mõjutatavust ilmutava) muutujana. Esmane käitumispsühholoogide huvi oli suunatud vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastatud tingitud reflekside ehk klassikalise tingituse uurimisele. Sellest loodeti alust objektiivsele tulevasele teaduslikule psühholoogiale. Lähem tutvumine klassikalise tingituse põhimõtetega tõi kaasa teatud
annaabi.ee 
