äärmistest tugevamad. Mäletsejalistel on arenenud vaid kolmas ja neljas pöialuu, mis on omavahel kokku kasvanud. Seal ja mäletsejalistel on pöia-seesamluu. Hobusel on arenenud vaid kolmas pöialuu, mis on erinevalt kämblaluust pikiovaalse ja ümaravõitu ristlõikega. 58. Varvaste luude iseärasused. Kassil alati enamasti ka koeral esimene varvas puudu. Kui see aga esineb, siis koosneb varavs kahest varbalülist. Mäletsejalistel on tagajäseme sõrgatsi. Ja piirdeluu mõnevõrra lühemad kui eesjäsemel. Tagajalal on kõikidel loomaliikudel samasugused seesamluud nagu eesjalal.
hääbunud; 3. II ja V on teistest 2. I ja II hääbunud, V pisike rudiment. lühemad; 1. 4 varvast (II-V), kõval pinnal maas vaid III ja IV; 2. Sõrgatsiluu (Os compedale), Piirdeluu (Os coronale), 1. 4 varvast (II-V), toetuvad III ja IV. 2. II ja V Sõraluu (Os ungulare). 3. Sõrgatsiluu on varbal esineb rudimentaarseid luukesi. 3. piirdeluust 2x pikem. 4. Sõraluu (Os Sõraluude dorsaalsel pinnal sirutusjätke. ungulare): Sirutusjätke (Processus
Sääre lihased Kraniaalsed ja lateraalsed lihased Kraniaalne sääreluulihas - m. tibialis Sääre- ja pindluu proksimaalne ots Kanna ja pöia mediaalne pind Kannaliigese painutamine cranialis Pikk varvastesirutaja - m. extensor Sirutusauk reieluu lateraalse põnda 2...5 varba distaalne lüli, (Ru ka:) Varba- ja põlveliigeste sirutamine digitorum longus, s. m. extebsor ja ploki vahel piirdeluu ning kannaliigese painutamine digitalis longus Kolmas pindluulihas - m. peroneus Pöia proksimaalne osa ja kanna luud Kannaliigese painutamine ja tertius põlveliigese sirutamine, (eriti eq:)
annaabi.ee 
