kiviheitemasin ja piiramistorn. Tänu uutele sõjariistadele võetti eestlaste kants kiiresti ära ja pisteti põlema. Sellele sõjakäigule järgnesid teised. Viljandi langemine Viljandi kantsi vasttu algatati sakslaste poolt 1211.a. suurem sõjakäik. Ümberkaudsetelt maadelt olid sakslased võtnud hulga vange. Nad ähvardasid need tappa, kui kantsi valitsejad ei alistu ja end ristida ei lase. Siis tapsidki sakslased piiratute silme all kõik vangid. Palju kaitsejaid langes, aga ellujäänud püüdsid vaprasti võitlust jätkata. Et kantsis oli aga palju langenuid ja haavatuid ning veest tuli suur puudus, siis lubasid eestlased ristiusu vastu võtta. Varsti läksid eestlased kuulsa Sakalamaa vanema Lembitu juhatusel sakslastele ja nende abilistele kätte maksma. 1211.a. liikuski Lembitu vägi lõuna poole. Jõudes üle praeguse Säde jõe, hävitasid sakalased seal oleva ristiusu kiriku
seista.Lapsepõlves konformsed jooned silma ei hakka ja tõmbavad endale tähelepanu alles noorukieas. Sellised noorukid kiinduvad väga oma kohta eakaaslaste grupis ja tihti jätkatakse näiteks õpinguid seal, kuhu lähevad sõbrad. Grupiga vastuollu minek kujutab endast rasket psüühilist traumat.Initsiatiivi puudumise tõttu on konformseid noorukeid kerge kaasa tõmmata grupiviisilistele korrarikkumistele, alkohoolsetesse ekstsessidesse jms.P. Gannuskini tüpoloogia ,,konstitutsionaalselt piiratute" grupp on konformse tüübiga paljuski sarnane. Selle autori arvates on konformsuse põhjus mõõdukas vaimse arengu peetus, mis ei ulatu debiilsusse. Niisugused inimesed oskavad olla seltskonnas, rääkida ilmast, kuid ei ilmuta vähimatki originaalsust. Igapäevaelu pisiasjadega saavad nad aga hakkama suurepäraselt (,,mehr können als wissen" suudavad rohkem, kui teavad) ja tihti paremini kui neist andekamad inimesed
-- nii oli haavast paranenu nimi -- valas veini ümber klaaskarahvinidesse, sest selle! näis olevat teel rappumisest sade põhjas. Esimene veinipudel oli põhjast veidi sogane, Brisemont valas sealt pära klaasi ja d'Artagnan lubas tal selle ära juua. Vaeseke oli veel kaunis nõrk. Külalised hakkasid supi järel parajasti esimest klaasi huultele tõstma, kui äkki kostsid suurtükipaugud Louis' ja Neufi fortidest. Arvates, et on tegemist ootamatu kallaletungiga kas piiratute või inglaste poolt, haarasid kaardiväelased otsekohe oma mõõgad. D'Artagnan tegi sedasama neist mitte aeglasemalt ja kõik kolm väljusid joostes, et asuda oma kohtadele. Aga vaevalt jõudsid nad kõrtsist välja, kui juba selguski selle suure lärmi põhjus. Hüüded «Elagu kuningas!», «Elagu härra kardinal!» kostsid igalt poolt ja kõikjal põrisesid trummid. Nagu juba öeldud, kuningas oli kärsitu, ta peatus teel kaks korda harvemini, kui oli
annaabi.ee 
