jumal lõi ju selle maailma ja kõik olemused maa peal sõna otseses mõttes mitte millestki. Mis loomulike seaduste järgi loodusriigis võimatu, see jumala jaoks ainuvõimalik. Peale lõpmatult suure maailmaterviku mõistmise, on lõpmatu mõistmise võimet tarvis ka lõpmatult väikeste asjade uurimiseks. Sellepärast ei tohi lasta ennast veedelda ei näilisel asjade lihtsusel, uurimisobjekti väiksusel, ega nätava tunnetushorisondi piiratusel. Ei tohi unustada, et kõige selle taga peitub lõpmatus. 2.2 Inimene Inimene on piiratud ja ajalik nii oma loomu, kui ka kõikide võimete poolest. Tema meeled ja mõistus hõlmavad vaid osa nähtuste diapasoonist. Inimese meeled ei talu mingeid äärmusi: liiga tugev müra kurdistab meid, liiga hele valgus pimestab, liiga suur ja liiga väike vahemaa ei lase meil õigesti näha, me ei tunne ei äärmiste soojust, ega külma jne. Mõistus on piiratud iseenesest, sest ta
Varasem teos ,,Teoloogilispoliitiline traktaat". Kirjutis enda kaitseks. Lahutab filosoofia teoloogiast. Süüdistatakse ateismis. Kasutab mitmeid piiliga tõlgendamisi.? Üks kaasagse Piiblikriitika rajaja. Teoses ei kristlus ega judaism ei tohiks piiranguid peale panna mõtlemisvabadusele. Sisse: piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub, et piible iga lõik on jumalik ja tõde, selline usklikkus, mis on seotud kombetalitusega, on Jumalateotus ja ebausk, see tugineb hirmul ja mõtte piiratusel, mõttevabduse ahistamine. Lisaks räägib riigi puhul loodusõigusest. Igal inimesel peaks olema õigus filosofeerida ja öelda, mis mõeldakse. Sünnipäraselt oleme kõik vabad. Riigi ülesanne on selle vabaduse teostamine. Peeti omal ajal suureks ketserid, oli väga religioosne. Seotud müstika ja ratsionalismiga. Teos ,,Eetika" eluajal ei avalda, pärastpoole. Teos kujundatud geomeetrilise meetodiga. Igal lõigul selged joones. Teaduslikul viisil, aksioomid. EM: nagu
Ükski kaubanduse aspektidest ei ole piisav põhjus ulatuslikeks kultuurilisteks muutusteks pole piisavalt alust pidada kaubandust tsivilisatsioonide tekke põhjuseks. Kaugkaubandus oli hästi kohandatud nõudmistele ning kättesaadavatele kaupadele; kaubandus polnud üksnes sissetoodavate ja väljaviidavate kaupade jagamine. Sõjandus Robert Carneiro 1970.-ndad. Uuris Peruu ranniku orgudes olevaid asulakohti: teooria, mis põhines looduslikul piiratusel ja sõjaohul. Kohtades, nagu Peruu rannikuorgude asulad, oli põllunduseks sobivat maad vähe (mäed). Ka piiratud alal leiab aset elanike arvu kasv. Algul on võimalik luua uusi asulaid, harida üles uusi maid, mingi aja jooksul saavad elamiseks soodsad orud täis, pole kusagile minna. Konflikt eri asulate vahel, kõigepealt ühe oru siseselt. Konflikti lahenduseks sõda, peaeesmärgiga hõivata teiste põlde. Sõja tulemusel osa asulaid allutatakse. Kuid oru asustus kasvab jätkuvalt,
annaabi.ee 
