· Maal elavnes kodutööndus. Esimesed alged 17-18 saj. Käsitööd hakati valmistama müügiks ja vahetuseks. Sellest võrsus järjest laienev paikkondlik kodutööndus, kus käsitööga tegeleti külade kaupa. Kesksel kohal olid puust lauanõud, painutatud kerega vakad, sõelad. · Avinurmes toodeti vokke, Laiksaare vallas tehti lookasid (hakati kutsuma Looga vallaks) ja rattaid, Haanja vallas hakati valmistama piipusid, mida müüdi isegi vene turule. Äri läks päris hästi kuni tulid müügile paberrossid. · Rahva pärimuslik traditsiooniline kodukäsitöö muutus rahvusliku identiteedi kandjaks, mis võimendus eriti 20. sajandi alguses eestluse rõhutamisega.
Oma nooruses oli ta palju reisinud. Tal olid kunsti- ja kirjanduslikud huvid. Alexander oli väga hea arvutaja ja finantsist. Sel ajal, kui proua Tartus oli, elas härra enamasti üksinda, Suure-Kõpus. Ta kandis elegantseid ratsasaapaid, mis teda suhteliselt ümmarguse figuuri tõttu kummaliseks tegid. Naljakas oli teda kujutada pikka piipu tossutamas. See mõjus tema keha pikkuse juures koomiliselt. Ise paksuke, ümmargune ja lühike, piibud aga hiigelsuured. Tal jätkus neid piipusid igas mõõdus. Kammerteener ja härra parem käsi Heinrich Faktorum, kes oli ka omamoodi veidrik, pidi neid piipe puhastama, korras hoidma ning toppima ja vastavalt vajadusele läitma. Ma arvan, et vanahärra Alexander oli tagasihoidlik, üldsuse poolt armastatud mees, kellele tema naise võimupüüdlused päris hästi ei meeldinud. Alfred von Stryk oli oma pere ainuke poeg, kelle kõrval oli poolteist aastat noorem tütar Anna
müügiks/ vahetuseks ja sellest võrsus järjest laienev paikkondlik kodutööndus, kus käsitööga tegeleti külade kaupa, külad tegid ühelaadseid esemeid ja enamasti müügiks või viljalasku. • Kesksel kohal olid puust lauanõud, kausse, painutatud kerega vakad, sõelad. • Avinurmes toodeti vokke. • Laiksaare vallas tehti lookasid ja rattaid. • Haanja vallas kus oli vähe metsa ja puitu oli vähe hakati valmistama piipusid ja need müüdi ka vene turule, äri õitses kuni tulid paberossid müügile. • Rahva pärimuslik traditsiooniline kodu käsitöö muutus rahvusliku identiteedi kandjaks, mis võimendus 20-nda sajandi alguses eestluse rõhutamisel. Eesti keel tänapäeval • Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. • Soomlastele oleme viro, venekastele oleme tšuudid. • Tacitus (55.-120
annaabi.ee 
