Ljunglöf tootma snusi juba suuremates kogustes ja pani sellele nimeks Ettan mis on maailmas tuntud kui esimene snusi brand. Tänapäeval on Rootsis üle millioni snusi kasutaja ja üle poole nendest on endised suitsetajad. 1492- Tubakas saabub Euroopasse koos Columbusega Columbuse kaasreisijal Fray Ramon Paneil tuli idée tuua Euroopasse tubakat kui ta nägi kui laialdaselt on see levinud indiaanlaste seas. Nimelt närisid indiaanlased tubaka lehti ja suitsetasid tubakat piipudest. Euroopas tutvustati alul tubakat kui ravi kõikide haiguste vastu. Levis legend kuidas Jean Nicot kes oli prantsusmaa suursaadik Portugalis naases imerohu tubakaga ja ravis terveks Prantsusmaa kuninganna Catherine de Medici kroonilised peavalud pulbriga,mis oli tehtud purustatud tubakalehtedest. 1638 Esimene last tubakaga saabub Rootsi 1638. aastal sabus last tubakaga Delaware Bayst mis pani alguse suurele tubaka populaarsusele Rootsis. 1725 Tubaka kasvatuse kasv
sajandil ja 17. sajandil oli populaarne Rootsis hingata snuffi ninna. 17. sajandi lõpus hakkasid rootslased snuffi huule alla panema ja kutsusid seda snusiks. 1822 aastal hakkas Jakob Ljunglöf tootma snusi juba suuremates kogustes ja pani sellele nimeks Ettan mis on maailmas tuntud kui esimene snusi brand. 1492 - Paneil tuli idée tuua Euroopasse tubakat kui ta nägi kui laialdaselt on see levinud indiaanlaste seas. Nimelt närisid indiaanlased tubaka lehti ja suitsetasid tubakat piipudest. Euroopas tutvustati algul tubakat kui ravi kõikide haiguste vastu. 1638 - Delaware Bayst tuli tubakalast, mis pani alguse suurele tubaka populaarsusele Rootsis. 1725 Tubaka kasvatuse suurenemine 1741 Suitsetamise keelustamine alla 21 aastastele, snusi veel laialdasem levik. 1810-40 Snuffist snusini Snuffist sai snus majanduslikel põhjustel .Alguses oli snuff kallis ja seda kasutasid jõukamad inimesed. Kui aga sõltuvus levis siis hakkasid seda kasutama ka
o Haanja kõrgustiku keskosas ei saa olla ürgorgu, keskel on vaid org mis on kvaternaari setetega lõikunud · Veestik o Palju järvi Rõuge järved o Veelahkmeala Piusa, Pedetsi, Kokiva, Pärlijõgi, Iskna, Võhandu Jõgedel ülemjooksul suur lang · Asustus o Haja- ja sumbkülad o Haanja hõng nn Haanja miis o Puutööndus piipudest oreliteni · Meie kõrgustikud on üsnagi metsa kasvanud · Tuuljärv kõige kõrgemal asuv järv · Kliima o Kõige pikem lumikate 160-180 päeva, pigem 170 päeva. Kuu aega kauem on lumi maas Otepää kõrgustik · Kuhjeline saarkõrgustik · Aruküla ja Burtnieki lademe liivakivid o Olemas alupõhjaline kõrgendik (90-115) o Tartu-Otepää-Valga org, põhi 60 m allpool merepinda. Selle kohal Pühjajärve vagumus
annaabi.ee 
