" Ma polnud kedagi ära tundnud. Siis ta ütes:"Võta üks tänav teise järel, turuplatsist alates, käi läbi üks ja siis teine." Ma pidin nimetama sealt mitme inimese nime. Siis tuli üks pikk tänav. Ma ei tundnud kedagi. Pidin ütlema sealt kaheksa inimese nime..Ja nõndaviisi vahet pidamata küsisid nad minu käest kõik tänavad läbi, ehkki ma ei saanud ega osanud enam midagi öelda. Siis andsid nad mu timuka kätte, käskisid mind ihualasti võtta, karvadest paljaks ajada ja piinapingile panna..Siis pidin ma ütlema, mis kuritegusid olin toime pannud. Ma ei öelnud midagi..2Tõmba see raibe üles!" Nii ma siis ütlesin, et mul kästi tappa oma lapsed, aga ma tapsin selle asemel hobuse. Sellest polnud abi. Ma olin võtnud ka hostia ja seda rüvetanud. Kui ma seda ütlesin, jätsid nad mu rahule..Armas laps, ära seda kirja kellelegi näita..., muidu hakatakse mind piinama veel hullemini ja vangivahtidel võetakse pea maha...Hüvasti, sest su
Kõik põhineb kujutlusel. Sellest ei juhindu mitte ainult auahnus, mõnujaht ja saamahimu, vaid me ka kannatame kujutluse läbi. Igaüks on õnnetu sedavõrd, kuivõrd ta end selleks peab. (14) Minu meelest tuleks pärast üleelatud valusid vältida kaeblusi ja ütlemisi, nagu: "Kellegi olukord pole eales olnud halvem. Milliseid piinu, milliseid vaevu ma talusin! Keegi ei arvanud, et ma terveks saan. Kui palju kordi pidasid mu lähedased mind kadunuks, kui palju kordi kaotasid arstid lootuse! Piinapingile panduid ei võeta maha säärases seisundis." Isegi kui see õige peaks olema, see on nüüd möödas. Milleks 7 meenutada möödaläinud valusid ja olla õnnetu, kuna sa seda olid? Ja kui veel arvestada, et igaüks paneb oma hädadele juurde, valetades iseendale. Pealegi on meeldiv rääkida sellest, mis oli valus; on loomulik rõõmustada oma häda lõppemise üle
teda jälle kohe sulgus. Kurvastavale Grin-goire'ile jättis see mulje õudsest suust, mis avanes ja tüdruku alla neelas. Kui ta lahkunud oli, kuuldi saalis haledat mökitamist. Väike kits nuttis. Istung katkes. Kui üks nõunik tähendas, et härrad on väsinud ja et veniks liiga pikale piinamise lõppu oodata, vastas eesistuja, et iga kohtuametnik peab oskama ennast kohustuse nimel ohverdada. «Jonnakas ja vastik libu,» ütles üks vana kohtunik, «laseb ennast just siis piinapingile viia, kui ma veel õhtustki pole söönud.» II. KUIVANUD LEHEKS MOONDUNUD EKÜÜ LOO JÄRG Pärast seda kui oli käidud hulk treppe üles-alla mööda nii pimedaid koridore, et neid isegi päeva ajal lampidega valgustati, lükkasid Palee seersandid Esme-ralda, kelle ümber vahetpidamata sünge kaaskond liikus, lõpuks pahaendelist laadi tuppa. See ümmargune tuba oli ühe niisuguse massiivse torni alumisel korrusel, milliseid veel meiegi sajandi uute
annaabi.ee 
