ta siis tegi tegelikult seda või mitte. Näiteks nõidade leidmiseks langetati kahtlusalune keevasse vette ja tihtilugu ei jäänud piinataval muud üle kui anda vastus, mida piinajad kuulda tahtsid, sest valu oli kannatamatu. Lisaks seoti inimestel käed-jalad kinni ja visati vette. Usuti, et kui inimene ära ei upu, siis ta on nõid ja kui upub, siis pole. Kuigi keegi kunagi ellu ei jäänud, olid piinajad selles katses täiesti kindlad ja oma vigu ei tunnistanud. Tänapäeval on piinamismeetodid muutunud, kuid sageli tundub, et ka praegu piinajad pea kunagi oma vigade eest vabandust ei palu. Nimelt käib jutt meediast, kes alati kas siis tõde või tõe lähedasi lugusid avaldab. Eksimine on inimlik ja seda juhtub ka ajakirjanikel. Tuleb ette juhuseid, kui avaldatakse artikkel inimesest, kes pole süüdi või pole asjaga üldse seotud. Tema maine on aga tükiks ajaks rikutud, sest tõde selgub sageli hiljem ja meedia kajastab oma vigu haruharva
..................... lk 5 Päritolu....................................................................................... lk 6 Täiuslikud ja usklikud...........................................................lk 6 - 7 Reaktsioon katarlusele...........................................................lk 7 -8 Oletused katarite kohta............................................................... lk 8 Kiriku võitlus ketseritega (kataritega e. albilastega)....... lk 9 - 10 Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid......................lk 10 11 Kasutatud allikad................................................................lk 12 Tutvustus Katarid olid 10.11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. 13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja
ema). Edikt nõudis kirikute maha lammutamist, jumalateenistuste keelamist, pühakirjade hävitamist ja kõigilt kristlastelt õigusliku kaitse äravõtmist. Teine edikt samal aastal nõudis vaimulike vangistamist, kolmas edikt nõudis taaskord riigi jumalatele ohverdamist. 304. aasta neljanda ediktiga ähvardati kõiki ohverdamisest keeldujaid surmanuhtluse või kaevandusse orjaks saatmisega. Kristlasi piinati väga julmalt, kõik piinamismeetodid olid lubatud. 306. aastal tõusis võimule esimene kristlasest keiser Constantinus, ta valiti võimule koos Maxentiusega sõjaväe poolt. Samal ajal oli võimul ka Galerius, võimule pääsemiseks tuli Constantinusele oma vastased Maxentius ja Galerius elimineerida. 312. aastaks oli ta selle saavutanud, kuid asemele kerkis vastasseis paganliku Liciniusega. Siiski asus ta läbi viima kristlikke reforme ning andis oma esimesel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
