nende kinnitamiseks teki külge. Fitingud on konteineri toetuselemendid, seepärast on konteineri põhi 12,5 mm kõrgemal alumiste fitingute alumisest ja ülemine kate 6 mm madalamal ülemiste fitingute ülemisest tasandist. Konteineri karkass kaetakse lainelise lehtterasega paksusega kuni 3 mm. Konteineri põrand valmistatakse 35 mm paksustest täispunnlaudadest, mis kinnitatakse põhjapiimide külge. Uksealune põrandaosa tugevdatakse teraslehega, mis ulatub ukse alt kuni esimese piimini. Konteineri katus kaetakse 2 mm paksuse lainelise lehtterasega, mis tagab katuse piisava tugevuse ka põiktugesid piime kasutamata. Konteineri põhi on varustatud avadega, kuhu sisenevad kahveltõstuki haarad. Kastkonteinerite tugevus on piisav nende virnastamiseks 6 või isegi 9 kihis. Ühes konteineri otsas asub kahe poolega uks, mille avanemisnurk on 270 kraadi, s.t. avatud uks on paralleelne konteineri küljega. Ukse raam on tugevdatud diagonaalsete taladega. Ukselehed kaetakse 1,5-..
Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Ribid valmis-tatakse nurk- või T-taladest. Ribide otsi teki, parraste ja põhja juures tugevdatakse kniidega. Talastiku pikisüsteemi korral püütakse vaheseina ribid kokku viia pikijäikusribidega. Kui see ei ole võimalik, paigutatakse vaheseina ribide kohale lühikesed lisajäikusribid, mis ulatuvad vaheseinast järgmise floori või kaareni. Talastiku põiksüsteemi korral peavad kniid ulatuma lähima floori, kaare või piimini. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik.
Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Ribid valmis-tatakse nurk- või T-taladest. Ribide otsi teki, parraste ja põhja juures tugevdatakse kniidega. Talastiku pikisüsteemi korral püütakse vaheseina ribid kokku viia pikijäikusribidega. Kui see ei ole võimalik, paigutatakse vaheseina ribide kohale lühikesed lisajäikusribid, mis ulatuvad vaheseinast järgmise floori või kaareni. Talastiku põiksüsteemi korral peavad kniid ulatuma lähima floori, kaare või piimini. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik.
Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Ribid valmis-tatakse nurk- või T-taladest. Ribide otsi teki, parraste ja põhja juures tugevdatakse kniidega. Talastiku pikisüsteemi korral püütakse vaheseina ribid kokku viia pikijäikusribidega. Kui see ei ole võimalik, paigutatakse vaheseina ribide kohale lühikesed lisajäikusribid, mis ulatuvad vaheseinast järgmise floori või kaareni. Talastiku põiksüsteemi korral peavad kniid ulatuma lähima floori, kaare või piimini. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik.
annaabi.ee 
