See on aga PHB põhiline energiaallikas. Lakooosi käärimise kõigus tekib CO2, moodustuvad augud. Laktoos muudetakse glükolüütilisel käärimisel piimhappeks, propioonhappeks, võihappeks, etüülalkoholiks jn. Piimhapet tekib nii palju, et muudab KK pH. Tekkiv PH võib olla toitaineks teistele mikroobidele, nagu propioonhappebakterid, hallitus ja pärmseened. Kõrge järelsooj.t.-ga juustudes järgnebki piimhappelisele käärimisele propioonhappeline käärimine (PH). 16. Juustu ensümaatiline valmimine. Valmimise ensümaatilistes reakstioonides osalevad · Laabi ensüümid (käivitab kalgendumise) · Piima naturaalsed ensüümid (mõjut. vähe, v.a. plasmiin, millel oluline roll kõrge järelsoojendusega juustude valmimisel. Oluline pastöriseerimata piima puhul, kus es. võõrmikrofloorat))
probleemi ei ole ilmselt võimalik täielikult vältida, saab neid lisandeid lõpptiinetele lehmadele sööta selleks, et subkliiniliste hüpoksltdeemia juhtude sagedus jääks umbes 15% piiridesse. Atsidioos · Äge vatsa atsidoos tekib korraga suure koguse, kergesti seeduva, süsivesikuterikka sööda söömisel, mille tulemusena areneb süsteemne dehüdratatsioon ja raske toksikoos. Kalduvus söötmise vigadest tekkiva piimhappelisele atsidoosile on siis, kui sööt sisaldab piimhappe prekursoreid. Ägeda vatsa atsidoosi põhjustab teraviljadest jahvatatud jõusööda liigne söötmine või juhtumid, kus lehm pääseb ketist lahti ja sööb iseseisvalt suuri koguseid teraviljajahu. Vatsa atsidoosi risk tekib ka suurte koguste peedi, õunte ja kartuli söötmisel. Vatsa atsidoosi tüsistustena tekib äge laminiit, sest vatsast imendub vereringesse
2. Põhiline käärimine toimub piimhappebakterite rohkel paljunemisel, anaeroobses keskkonnas tekkiv piimhape muudab keskkonna happeliseks(pH 4,0-4,3), see omakorda pidurdab mikroorganismide paljunemist. 3. Lõppvalmimine piimhappebakterite poolt toodetud happelises keskkonnas hukkuvad ka piimhappebakterid. Lõpeb käärimine ja silo on valmis. Piimhappebakterite toimimiseks on vaja suhkruid. Silo kvaliteet: Võihappeline käärimine on piimhappelisele põhiline konkurent, kasutatakse ära suhkrud, tärklise ja isegi piimhape. Võihappebakterite paljunemist takistab kiire piimhappeline käärimine, mis viib pH 4 juurde. Roisubakterid lõhustavad põõhiliselt valke, aga elavad põhiliselt aeroobses keskkonnas. Pärmiseened toodavad silos alkoholi ja CO2 ja aromaatseid aineid, mis parandavad silo maitset. Alkohol ei halvenda silo kvaliteeti, kui seda ei ole üle 4%. hallitusseened halvendavad silo
annaabi.ee 
