kindlustamiseks. Jõe tüüpi loomad toodavad rohkem piima, kui soo tüüpi, kuna nende aretus on suunatud spetsiaalselt piimatootmisele. Keskmine piimajõudlus murrahi tõul on 2 000 kuni 2 100, nili-ravil 1 800 kuni 2 000 ja surtil 1 600 kuni 1 800 kg laktatsiooniperioodil. Märkimisväärne oleks see, et ka kõrgemad näitajad ei ole, eriti murrahi tõul, eriti ebatavalised. 3 777kg piimatootlikkusega pühvel registreeriti Basus. Tänapäeval võivad olla isegi kõrgemad näitajad. Pühvli piim Pühvli piim sisaldab rohkem tahkeid aineid ning kaks korda rohkem rasvaineid, mis teevad piima kreemjamaks ning tihedamaks. peroksiidi aktiivsus on 2-4 korda kõrgem võrreldes lehmapiimaga, tänu sellele säilib pühvlipiim kauem. Lisaks sisaldab see umbes 58%
Sellest lähtuvalt liigitatakse veisetõud järgmiselt: 1. Piimatõud – nö aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. (hollandi friisi, džörsi, äärširi, görnsi, taani punane) Suurima piimatootlikkusega – mustad. 2. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas saadakse lehmalt 1500…2000 kg piima. Lihatõugu veistel on 12 hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head
kasvavad keerulistes tingimustes. Šoti mägiveis – vanim tõug maailmas. Väike tõug, kasvukiirus aeglane, pikad laialiasetsevad sarved. Väga maitsev liha. 5 Veisetõugude klassifikatsioonid. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e kohalikud tõud 2. ülemineku ehk parandatud tõud 3. aretus- ehk kultuurtõud Loomade jõudluse alusel: 1. Piimatõud – hollandi friisi, džörsi, äärširi, görnsi, taani punane. Suurima piimatootlikkusega on mustad. 2. Lihatõud – herefordi, šorthorni, aberdiin-anguse 3. Kombineeritud jõudlusega – kahesuunalise jõudlusega tõud. Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga. Varavalmivusega vähendatakse üleskasvatamise kulutusi. Lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel taotletakse mõõdukat varavalmivust.
annaabi.ee 
