keharakkudest. Nende arv suureneb mastiidi korral. Piimas on helbed, piim on
veniv.
38. Piima sordilisus.
Jaotatakse sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Rakkude ja
bakterite arv määratakse neli korda kuus.Pidurdusainete esinemisel piimas
võetakse piim vastu sordituna kuni järgmise proovini. Külmumistäpp määratakse
kahtluse korral. Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste
kvaliteedinäitajate alusel jaotatakse piim ortidesse.
kinnijäetavate lehmade piimas.alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. . 33. PIIMA SORDILISUS. piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Som. rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse 1 kord nädalas organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaot. piim sortidesse, Igal piimapartiil määratakse ka rasvasisaldus. Valgusisaldust määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. 01.01.2002.a. võib maksimaalne bakterite ja üldarv olla piimas 100 000 ja somaatiliste rakkude arv samuti 400 000. Tihedus võib olla minimaalselt 1,028 g/cm2 ja külmumistäpp vähemalt 0,520°C.
kinnijäetavate lehmade piimas.alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. . 33. PIIMA SORDILISUS. piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Som. rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse 1 kord nädalas organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaot. piim sortidesse, Igal piimapartiil määratakse ka rasvasisaldus. Valgusisaldust määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. 01.01.2002.a. võib maksimaalne bakterite ja üldarv olla piimas 100 000 ja somaatiliste rakkude arv samuti 400 000. Tihedus võib olla minimaalselt 1,028 g/cm 2 ja külmumistäpp vähemalt 0,520C.
Pidurdusainete esinemisel piimas võetakse piim vastu sordituna kuni järgmise proovini (kui teiste näitajate osas piim vastab standardi nõuetele). Külmumistäpp määratakse kahtluse korral ja kehtib antud piimakoguse kohta. Ka neutraliseerivaid aineid kontrollitakse kahtluse korral. Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaotatakse piim sortidesse, mis määrab ära piima kokkuostu hinna. Igal piimapartiil määratakse ka rasvasisaldus. Rasvasisalduse baasnäitaja (enamasti 3,5%) alusel toimub piima eest maksmine. Valgusisaldust määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%. Baasnäitaja on erinevatel piimatööstustel erinev. Iga 0,1% rasva ja valgu eest, mis ületab baasnäitajat, makstakse lisatasu. Iga 0,1% rasva ja valgu eest, mis on alla baasnäitaja, tehakse mahahindlus. Piima
annaabi.ee 
