Temast ja ta elust on tehtud mitu filmi. Üheks rezissööriks on olnud Dorian Supin, kes on Pärdi kohta öelnud: "Tema kuju on nii suur ja võimas, aga välimus on nii vaikne ja tagasihoidlik. See tihti ajabki segadusse...Tagasihoidlikkuse taga on aga väga hapra hingega väga suur mees. Ja muidugi tema muusika... Sellest kõigest ei saa mitte tekkida soovi teha filmi." Pärt on ise loonud muusikat ka filmidele ja animafilmidele, näiteks "Operaator Kõpsile" , "Mäeküla piimamehele" ja "Ukuarule" . Pole kahtlustki, et Arvo Pärt hoiab maailmas Eesti lippu kõrgel ja on eestlaste au ja uhkus muusikaalal. Eeltoodud auväärsete eestlaste kõrval väärib samuti ausammast mulle elu andnud naine- minu ema. Mya Soomets on naine, keda austan ja kellest hoolin. Tulevikus soovin olla sama hea ema kui tema. Kindlasti ei ole olnud kerge kasvatada üles kolm suurepärast tütart, kes on kõik juba praeguseks palju saavutanud. Ta on
Ent selle kõrvalloob ta ka muinasainelisi kompositsioone, millede hulgast oma mõjuka dekoratiivuse ja ilusa rütmiga tõuseb esile vaip "Ussikuningas" (1915, pole säilinud). Tervikutaju ja mõõdutunne, vähese ornamentika oskuslik kõlamapanek on iseloomulik Oskar kallise 3 mööblikavanditele. Raamatugraafika alal tuleb märkida kaanekujundust E.Vilde "Mäeküla piimamehele" (1916), kus nii kujundi valik (meeleline naisfiguur) kui ka kerge katkendlik sulejoonsitus on iseloomulikud Oskar kallise viimaste aastate loomingule. Samasugune vabaloomingu ja kujundustööde mõtteühesus ning ornamendi ja piltkujutuse oskuslik ühendus ilmenb ka kalndrialuste kujunduses. 1911. a tähistas eesti üldsus "Kalevipoja" ilmumise 50-ndat juubelit. Sel juhul korraldati ka võistus eepose illutreerimiseks. See ärgtas eepose poole pöörduma ka Oskar Kallist
Hommikul magas ta sisse ja ei jõudnud õigeks ajaks müüma ja kaupa tuli jälle poolmuidu ära anda kuskile. Ta näeb linnas oma tuttavat tuhvlikingseppa Maasikat. Tõnu lubab ta koju viia kuid lõpuks jõuavad jooma ja oma muresid kurtma üksteisele. Mehed lubavad et nad on viimast korda siin ja edaspidi pea kõik paremaks minema aga ometi nad ei lahku vaid joovad ja tantsivad edasi. Kuueteistkümnes peatükk: Hilja on juba, kui linna tuled Mäeküla piimamehele seljataha jäävad. Kõrb sai külmetada, nüüd pistab teravat traavi. Ja Tõnul on soe, uni ei kiusa, pea tundub nii selgena, et imesta. Kuid korraga hakkab Tõnul külm. Ning ka varvaste ja näppude otsas on kinni, - ja ninaalune habe rebib mokka, - ja uinuva tuuliku juurest Kuid korraga puhkeb ta naerma. Et ta seda võis unustada! Külmetab, ja endal külmarohi rees! Tõnu kobab heinte seest otsida ja tõmbab toobise pudeli välja. On küll piiritus, kodu kangemaks viinaks
annaabi.ee 
