Lehmapiim, ev.sisetarve ts, looma kohta 0,736052 0,050303 14,63237 8,96E-37 0,637051 0,835053 0,637051 0,835053 4 3. KESKMINE PIIMATOODANG LEHMA KOHTA Y 3.1. piimatoodang lehma kohta Päevane piima kogus lehma kohta võib varieeruda olenevalt ilmastikust, pidamistingimustest, söötmisest, karjamaa kaugusest lüpsiplatsile jms tingimustest. Kuuma suveilmaga peaks piimakarjal olema põllul tagatud piisav veevaru. Kuna paljud farmid on ehitatud nõukogude ajal, on seal vanad seadmed, mida tuleks järk järgult välja vahetada. Praktika näitab, et vanade jootjate väljavahetamine laudas uute automaatjootjate vastu tõstab piimatoodangut märgatavalt. Piimatoodangule mõjuvad hästi ka puhkamiseks tagatud 6-8 tunnine pime aeg ja piisav valgus selleks ettenähtud ajal. Pikk valguspäev mitte ainult ei suurenda lehmade piimatoodangut,
seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Need on ka põhjused, miks me väärtustame väherasvast veiseliha. Riikides, kus kasvatatakse ohtralt lihaveiseid on veiseliha tarbimine laiemalt levinud, seal on ka rasvasemast veiselihast toitude valmistamine üsna populaarne. Eestis on siiani veisekasvatuses põhirõhk piimakarjal, st piimatootmisel. Kuigi hoogsalt areneb ka lihaveiste kasvatamine ning lähiajal on näha selles sektoris Eestis suurt arengut. Kuna veiseliha on sitkem kui sealiha, tuleks seda eelnevalt laagerdada . Nii lagunevad sidekoed ning liha muutub pehmemaks. Laagerdatud eriti kvaliteetse veiseliha taiosa on ere- kuni tumepunane ja rasv kreemikasvalge. Selgelt erepunane värvus annab sageli märku sellest, et liha on liiga värske või pole piisavalt kaua laagerdunud
pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Need on ka põhjused, miks me väärtustame väherasvast veiseliha. Riikides, kus kasvatatakse ohtralt lihaveiseid on veiseliha tarbimine laiemalt levinud, seal on ka rasvasemast veiselihast toitude valmistamine üsna populaarne. Eestis on siiani veisekasvatuses põhirõhk piimakarjal, st piimatootmisel. Kuigi hoogsalt areneb ka lihaveiste kasvatamine ning lähiajal on näha selles sektoris Eestis suurt arengut. Kuna veiseliha on sitkem kui sealiha, tuleks seda eelnevalt laagerdada . Nii lagunevad sidekoed ning liha muutub pehmemaks. Laagerdatud eriti kvaliteetse veiseliha taiosa on ere- kuni tumepunane ja rasv kreemikasvalge. Selgelt erepunane värvus annab sageli märku sellest, et liha on liiga värske või pole piisavalt kaua laagerdunud.
annaabi.ee 
