need organismi jaoks kergemini omastatavaks. Piimhappebakterid on võimelised stimuleerima immuunsüsteemi. Keefiri valmistamisel toimub üheaegselt piimhappelise käärimisega ka alkoholkäärimine (alkoholi on keefiris 0,6%). Keefir sobib hästi dieettoiduks, parandab isu, soodustab maomahla eritumist, toniseerib südant ja veresooni ja närvisüsteemi. Juuretis rikastab jooki omakorda mitmete vitamiinidega. Hapupiim valmistatakse piimahappebakteritega kääritamise teel. Käärimise käigus rikastub hapupiim mitmete B-grupi vitamiinidega. Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Enamiku petist moodustab vesi, kuid lisaks sisaldab pett veel piimasuhkrut, valke, mineraalaineid B-rühma vitamiine. Kaltsiumisisalduselt on pett enamvähem võrdne piimaga, kuid rasvu sisaldab tunduvalt vähem. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on mitme piimhappebakteri segu.
virdes. · Humalad sadestavad virdes valku ja sisaldavad ka bakteritsiidseid aineid, mis takistavad õlle saastumist bakteritega. · AH-te katabolismiproduktidena moodustuvad puskariõlid. Need on pikema ahelaga alkoholid propanool, isopropanool, butanool. Puskariõlid moodustuvad AH-st nende desamiinimisel ja dekarboksüülimisel. Õllesaastajad: õlu võib tegemise käigus saastuda piimahappebakteritega, mis muudab õlle limaseks ja hapuks. Taluvad nii humalaid kui ka etanooli. Äädikhappebakterid saastavad hapnikuga kokkupuutuvat õlut ja rikuvad õlle maitse. Õhukindlalt villitud saastavad anaeroobsed bakterid megaspaera cerevisiae ja pectinatus cerevisiiphilus, kes toodavad võihapet, äädikhapet, propioonhapet ja väävelvesinikku, rikkudes õlle maitse. Kergemini saastub madala alkoholisisaldusega õlu. Zymomomas mobilis'e abil toodetakse etanooli suhkruroost
Piimhappebakterid on võimelised stimuleerima immuunsüsteemi. · Keefiri valmistamisel toimub üheaegselt piimhappelise käärimisega ka alkoholkäärimine (alkoholi on keefiris 0,6%). Keefir sobib hästi dieettoiduks, parandab isu, soodustab maomahla eritumist, toniseerib südant ja veresooni ja närvisüsteemi. Juuretis rikastab jooki omakorda mitmete vitamiinidega. · Hapupiim valmistatakse piimahappebakteritega kääritamise teel. Käärimise käigus rikastub hapupiim mitmete B-grupi vitamiinidega. · Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Enamiku petist moodustab vesi, kuid lisaks sisaldab pett veel piimasuhkrut, valke, mineraalaineid B-rühma vitamiine. Kaltsiumisisalduselt on pett enamvähem võrdne piimaga, kuid rasvu sisaldab tunduvalt vähem. · Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on mitme piimhappebakteri segu
annaabi.ee 
