Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand)
metoodikat ja õppida kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft Word, Paint Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Konfiguratsiooni uurimiseks on valitud 5 katastriüksust, mis asuvad Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Piilsi külas. Katastriüksuste paiknemine ja andmed katastriüksuste kohta on näha joonisel nr 1. Kuna katastriüksuste tunnused ei ole antud skeemil loetavad, siis on katastriüksuste identifitseerimise lihtsustamiseks need nummerdatud ühest viieni. Joonisel on illumineeritud maaüksuste piirid punasega, maaüksuste pikkused on tähistatud joonisel sinise noolega. Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pindala (S), maaüksuse pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta.
(A. Särg, 2006, lk. 14). 19. sajandi viimasel kümnendil algas mõisas talude päriseksostmine, mis viis selleni, e 1906. aastal mõis likvideeriti ning mõisasüda jaotati asundustaludeks. 1911. aastal põles Avinurme mõisa peahoone maani maha. Täna võib näha mõisa endisel asukohal mälestuskivi Wilhelm von Küchelbeckerile (A. Särg, 2006, lk. 14). 2.02 Avinurme karjamõisad Avinurme kihelkonnas asus veel ka kolm karjamõisa: Adraku (Adrako), Kõveriku (Köwwerik) ja Piilsi (Piels) karjamõis (A. Särg, 2006, lk. 15). 3. Iisaku vald Varem kandis nimetust Iisaku kihelkond ja kuulus ajaloolise Virumaa alla. Kihelkond asutati 1867. aastal peamiselt Jõhvi kihelkonna hõredate lõunapoolsete äärealade baasil. Tühisel määral hõlmati sellesse ka varasemaid Viru-Jaagupi kihelkonna idaosi. Kaasaegsel haldusjaotusel paikneb Ajalooline Virumaa keskusega Rakveres suurelt osalt praeguse Ida- ja Lääne-Viru maakonna aladega
2005. aastal teostati lendorava seiret vastavalt seire programmile kolmes järgus: 1) lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna; 2) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; 3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel. 20 2006. aastal kontrolliti lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Virumaal järgmistes piirkondades: Piilsi – Kodassaare (Lohusuu vald), Pikati – Kellassaare (Tudulinna vald), Oonurme (Tudulinna vald), Tagajõe (Tudulinna vald), Peressaare (Tudulinna vald), Koolma – Piilse (Maidla vald) ning Jalastu – Nüri (Sonda vald). 2007. ja 2008. aastal teostati lendorava seiret vastavalt lendorava seire programmile kolmes järgus: a)lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna, kusjuures pöörati rohkem tähelepanu Virumaa piirkonnale
2005. aastal teostati lendorava seiret vastavalt seire programmile kolmes järgus: 1) lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna; 2) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; 3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel. 20 2006. aastal kontrolliti lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Virumaal järgmistes piirkondades: Piilsi Kodassaare (Lohusuu vald), Pikati Kellassaare (Tudulinna vald), Oonurme (Tudulinna vald), Tagajõe (Tudulinna vald), Peressaare (Tudulinna vald), Koolma Piilse (Maidla vald) ning Jalastu Nüri (Sonda vald). 2007. ja 2008. aastal teostati lendorava seiret vastavalt lendorava seire programmile kolmes järgus: a)lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna, kusjuures pöörati rohkem tähelepanu Virumaa piirkonnale
annaabi.ee 
