arusaam maailmast.Ei nõustu sellega paljud tavausklikud, kelle arust on iga piiblisõna Jum poolt ilmutataud. Sellist piibli kasutamist nim fundamentalistlikuks piiblikäsituseks. Tänapäevane teaduslik piibli käsitlus on piiblikriitiline, mille kohaselt püütakse piibli teksti vaadelda rahus isiklikust usust. Piibel 2st osast:VT ja UT. VT-s 39 raamatut(väikest), UT-s 27. VT kirj vana heebrea keeles, UmidT antiikkreeka. Vanimad piiblitekstid pärit u1200eKr, hilisemad u2saj pKr.Kaanon lepiti kokku 2.saj.pKr, peale seda pole P muutund.P on maailma enim tõlgitud+müüdud raamat;P anti 1x välja 1739, anti 6600 exemplari. Autorid:peaaegu kõigil 66st P raamatust on erinev autor. P pole ette kavandatud kui omaette raamatuna kirjanduslik teos lugejaile, vaid kirjutised, mida tunnistada Jum-st, kes teg läbi ajaloo selle algusest-lõpuni. J sündis Palestiinas, Petlemma linnas. Ta ema-isa elasid Naatsaretis,
vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemele tuli soololaul. Schütz tõi Põhja-Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendas seda aga saksa kõnemeloodika alusel edasi. Vaimulik kantaat Koraalimotetist kujunes monoodia elementide sissetungiga kantaat. Jäljendati ilmalikku soolokantaati. Tsüklis vahelduvad sooloaaria, retsitatiiv, koor; tihti ka instrumentaalsed sissejuhatsed ja vahemängud. Sisukeskmes enamasti piiblitekstid koos koraaliga, mille stroofid on varieeritud. Kasutati ka luuletatud tekste. Heliloojad: KUHNAU ( +1722, Bach'i eelkäija Leipzigi kantoriametis), BYXTEHUDE ( +1707, kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidele), PURCELL (32 kantaati oreliga, 20 orkestriga). Kõrgpunktiks sai J. S. BACH'i looming. ILMALIK VOKAALMUUSIKA BAROKI AJAL Ilmalik kantaat (kammerkantaat). Ooperi monoodiline stiil inspireeris ilmalike tekstidega
nikeldatud äratuskell. 19. sajandi lõpus hakkasid lihtsale tööliskorterile hubasust lisama tekstiilesemed: triibulised põrandariided, põrandavaibad, tekstiga ja tikitud motiividega seinariided, heegelpitsidega laudlinad, linikud, käterätid, kardinad, padjapüürid, tekilinad, päevatekid jms, mis muutsid interjööri rõõmsamaks ja värviküllasemaks. Korterite seinu kaunistasid ka raamitud fotod, oleograafilised metsa- ja loomapildid, vaimuliku sisuga pildid ja piiblitekstid. Aknalauale ja selle ette lillelauale paigutati toalill, kõige rohkem oleandreid, fuksiaid, pelargoone ja mürte. Teatavast sarnasusest hoolimata oli igal korteril oma ilme, mis sõltus elanike võimalustest ja iseloomust. Kasutatud kirjandus: Eesti entsüklopeediakirjastus "Eesti rahvakultuur"
Müller - Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja pärast Russow' surma. Osa uurijaid on võimalikuks pidanud eesti päritolu koguduse poole pöördumisi ja jutluste rikkalikku sõnavara arvestades, mida ajaloolaste uurimused ei kinnita. Mülleri jutluste käsikiri (341 lk teksti) leiti Tallinna linnaarhiivist 1884. Sisaldab 39 jutlust. Usulise ja manitseva sisu kõrval on jutlustes puudutatud tolleaegset Tallinna eluolu. 20 jutluse aineks on luterlikud kirikulaulud, 19 piiblitekstid. Jutlustes saksa ja ladina tsitaadid (Mülleri keeleoskus järjest paranes ja ta tõlkis võõrkeelseid tekstikohti jutluste käigus jooksvalt eesti keelde). Iseloomulikud jooned: u, v = u; , v = ü; o, ö = õ; e, æ = ä; i, y = i. Pikk vokaal lahtises silbis enamasti ühe tähega, kinnises silbis ja e puhul 2-ga. Harvea kasutab h-d vokaalipikendusmärgina. Võõrtähed: x, f, ch, ck, tz, sz, y, ß. Rohke häälikuline varieerumine, mis näitab, et kirjaviis oli arengujärgus
ülestõusmislugu, lunastaja 7 sõna ristil )palju teoseid kadunud. Vaimulik kantaat- Koraalimotetist kujunes monoodia elementide sissetungiga kantaat. Ilmaliku soolokantaadi jäljendamine. Algselt oli Itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga duett. 17. saj. kujunes uus kantaadi tüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperitseeniga. Kantaate kirj. ühele solistile ,keda saatis pisike kammeransambel .Sisukeskmes enamasti piiblitekstid koos koraaliga, mille stroofid on varieeritud. Kõrgpunktis Bachi looming, Buxtehude (kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidel) 4.Ilmalik kantaat ja laul. Ilmalik kantaat e. kammerkantaat. Ooperi monoodiline stiil inspireerib ilmalike tekstidega iseseisvat solistilist vokaalmuusikat. Umbes 1620.a.tähistus Cantada teos laulmiseks, enamasti omavahel seotud retsitatiivide ja aariatega. Zanri piirid laienevad mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega
annaabi.ee 
