Üha enam hakati tähelepanu pöörama hariduse omandamisele. 1630. avati esimene gümnaasium, mille nimeks pandi Tartu Akadeemiline Gümnaasium, hiljem sai sellest Tartu Ülikool, mis on üks vanimaid ülikoole Euroopas. Rootsi ajal oli ülikoolis 4 teaduskonnda- filosoofiateaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond ja arstiteaduskond. 1637.aastal loodi esimene grammatika H. Stahli poolt. See oli saksa keele reeglitele kohandatud. 1693.aastal avaldas J. Hornung piiblikonverentsil esimese ladinakeelse eesti grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse selle õppimiseks ja arusaamiseks. Leeris hakati lugemist ja kirjutamist õpetama, ilma selleta ei saanud leerist läbigi. Rootsi aja lõpuks oli tänu lugemis- ja kirjutamisoskusele eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Haridusega kaasnes ka negatiivseid külgi. Talupoegadel takistati edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem, kui mõisnikule vajalik
Samuti saadi kuningakojast toetust koolimajade ehitamiseks ning õigustusi senistele taotlustele. FORSELIUS TÕLKETÜLIDES Peale Stockholmi reisi pidi Forselius sekkuma tülidesse, mis puhkesid "Uue Testamendi" tõlkimise ümber. J. Fischer oli kogu eestikeelse piibli väljaandmise enda kätte võtnud ja plaanis tõlkida just Forseliuse ortograafia alusel. Kindralsuperintendendi algatusel kutsuti kahe piiskopkonna saadikud augusti lõpul Césise lähedale Liepa mõisa kokku, et nn. 1686. piiblikonverentsil ühisleppele jõuda tõlke- ja keeleküsimustes. Forselius sõitis kohale eksperdina, et tutvustada oma ortograafia aluseid ja arutada piiblinimede kirjutamisküsimusi. Ühist kokkulepet aga ei saavutatudki ja 25. septembril sõideti kodudesse tagasi. Forseliusel algas kolmas seminaris töötamise aasta, talurahvakoolidesse jõudsid esimesed tema kasvandikud ja jätkusid keeletülid konsistooriumiga. Sama aasta hilissügisel
Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius ette reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu. 1688. aastal anti Forseliusele luba asutada koole üle kogu maa. 1687. aastal otsustas Liivimaa maapäev, et igasse kihelkonda peab asutama kooli. Koolide kõrval oli oluline ka koduõpetus. Eestikeelne kirjasõna: Hariduse levitamise kõrval oli oluline ka piibli tõlkimine eesti keelde.1637. koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Piiblikonverentsil vaieldi kirjaviisi üle, kuid üksmeelele ei jõutud.. Selle alusel avaldas Johan Kornung 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid. Need nn vana kirjaviisi reeglid kehtisid XIX saj. Keskpaigani. Suutmatus kirjakeeles kokku leppida oli peamine põhjus mks piiblit täies ulatuses eesti keeles välja ei antud.1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian.
annaabi.ee 
