kõrge lugemisoskus. Eestikeelseid kirjasõnu hakati edendama selletõttu, et taheti tõlkida piiblit eesti keelde. Selleks oli vaja paika panna kirjakeele reeglid. 17-18 saj. oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas Heinrich Stahl, kes sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Paraku jäi see rahvakeelest kaugeks. Kirjakeele arendamiseks peeti ka piiblikonverentse, kus arutleti milline peab olema kirjakeel. Järgmise sammu kirjakeele arendamiseks tegi Johann Hornung, kes koostas ladinakeelse eesti keele grammatika. Hiljem avaldati lõunaeesti keelne Uus Testament. Tänu sellele tegevusele eest keel, lugemisoskus ja kultuuriteadused arenesid. Ülikoolide asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. 1630 a. kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks harituimaid rootslasi, rajas Tartusse
Piiblit aga Eesti keeles ei olnud, seetõttu tõusis päevakorrale piibli tõlkimine eesti keelde. Sellega oli seotud aga palju probleeme. 1 pidi leiduma inimene kes oskab võrdselt hästi nii saksa kui eesti keelt. 2 kerkis küsumis kas tõlkida lõuna või põhja eesti murdesse. 3 inimene kes piiblit tõlkis pidi looma ka uusi sõna mida sel ajal eesti keeles polnud. Nende probleemide üle peeti piiblivaidlusi ehk Piiblikonverentse, kus osalesid peamiselt kirikuõpetajad. Takistuseks oli ka kindla kirjaviisi puudumine sest kirikuõpetajad pooldasid võõrtähtede kasutamist. Seoses sellega kerkis üles küsimus eesti keele grammatikakoostamisest. Sellega sai hakkama tallinna toomkirikuõpetaja Heinrich Stall, kes 1637. aastal avaldas esimese eesti grammatika. Seal olid ikka kasutusel võõrtähed. Ometi kasutati seda õpikut mitukümmend aastat kuni lõpuks 1693
juures, tänu sellele, andis Rootsi kuningas 1687 välja käsu luua igasse mõisa kool!Igasse mõisa siiki kooli ei loodud. Kogu Eesti ,Liivimaa ja Saarema peale loodi 41 kooli. Lisaks seminari loomisele hakkas Forselius eestistama eesti keelt(väga läbipõimunud saksa keelest)Eesmärgiks oli tal lasta tõlkida piibel, sest seda polnud ikka veel eesti keeles terviklikult olemas. (olid ainult katekismused e mingid osad selelst)Ka sellel tegevusel oli väga suur aadliku vastuseis. Korraldas ka piiblikonverentse, kus arutati, missugune peaks olema eesti keelne tekst, pidi viima piibli tõlkimiseni. Pärast piiblikonverentse ka mitmeid eesti keele grammatika raamatuid. Veel üks uuendus Forseliuse poolt oli õpetusmetoodika.Ükshaaval hakati luegma sõnu ja tähtedest alustati, sellise õppimismeetodiga oli kuu ajaga õpilastel lugemine selge. Kiirendas oluliselt lugemisoskuse tõusu. Talurahvakoolid eksisteeridi kogu rootsi aja , vene jala pooled kadusid ja 18 keskpaigaks kadusid ka need
sakslaste vastuseisu tõttu ei tuldud sellega toime. Ka Rootsi ajal ei saadud hakkama – ühelt poolt olid aadlikud endiselt tõlke vastu, teisalt ei olnud välja töötatud ühtset eesti keele grammatikat. Keeruliseks muutis asja ka see, et oli tekkinud kaks keelt: põhja- ja lõuna-eesti keel. • Aastal 1637 lõi Tallinna kirikuõpetaja H. Stahl esimese eesti keele grammatika, milles olid kirjas eesti keele õigekeelereeglid, tugevate saksa mõjudega. Pidevalt toimus ka piiblikonverentse, kus arutati kuidas ja mis keelereeglitega Piibel tõlkida. • 1686 tehti esimene edusamm: ilmus lõuna-eestikeelne „Vastne Testament“, mille tõlkis Kambja pastor Virginius. Täit Piiblit aga ei tõlgitudki. • Rootsi ajal trükiti ka mitmeid eestikeelseid kirikulaule, kirjutati ka mitmeid eestikeelseid luuletusi. Aastatest 1631-1710 on teada 45 eestikeelset trükist. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool
annaabi.ee 
