igatsetu saavutamiseks. Kontrastina on kaasas paratamatusetaju, teadmine, et võitluses ammendatakse jõuvarud, kuni kõik põleb mälestuste tuhaks. ,,Elu tuli" on loodud noore inimese vaatekohast. Suits näeb noortes eelkõige jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: kord neile, kes veel näevad und, me müristame kõrvu sõjalugu! Algab ,,Noorte laul", mis lõpeb piibellikult karmi ähvardusega: ,,ja tulikirjal välkuval maas viletsaile kuulutame kadu. ,,Kevade laul" seob noorte ülesandeid kodumaa teadmisega: Sest tõuskem nüüd noored! Meid ootab see maa ja küsib, kas tuleme juba. Kõik tuled, mis on, pangem põlema, et sära saaks kodune tuba. Võitlusmeel, mida luuletustes õhutatakse on eeskätt vaimne. Selle konkreetne sisu jääb romantismipäraselt täpsemalt piiritlemata. ,,Noored sepad" Rauda taome, terast taome, teeme mõõga, teeme oda,
Ka romantilise ajaloolise romaani aluseks on dokument. St tuleb vaadata arhiive. Scott liikus ajateljel suure diapasooniga. Tema huviks ei olnud tingimata Ivanhoe. Tema ajalooline skaala oli päris suur. Mõned teosed tulid kaasajale nii lähedale et olidki peamiselt kaasaegsed. Cooper võttis Scotti endale eeskujuks. Cooper oli keerulisem kui Scott sest tal oli piibellik mastaap. On räägitud et ,,Hirveküti" esimesed leheküljed kujutavad jumalikku hingust saavad maad. Maastik tundub piibellikult puutumatu. Tema probleem oli see kuidas Ameerika ära rikuti. Nt ,,Pioneerides" on see probleem. Ta kirjutas oma teosed segiläbi. Tema diapasoon oli 50 aastat, st tal oli võimalik kasutada inimesi kes asju mäletasid. Ta romantiseerib selle läbi seikluste jne. Ei tohi olla igav olmekirjeldus. Seesama Cooper ja ka Scott on Balzacile suureks eeskujuks. Euroopa realismi tekke juures peaks nimetama Balzaci. (saatesõna läbi lugeda!) ta oli juba 20ndate lõpul kirjanik kelle teoseid loeti
Leo I Suur (440-461). Valitsusaeg jääb Halkedoni kontsiili aega. Rooma kuuria asub selle kontsiili suhtes kohe eitavale seisukohale. Seda on ka kirikuloolaste poolt peetud skismaatilise lahkumineku verstapostiks, kus üks kirik toetub selgelt kontsiili 28. kaanonile ning teine kirik oma universaalprimaadile. Tuleb rõhutada, et tegu oli süstemaatilise paavstiga. Oskab oma seisukohti paremini põhjendada, s.h ka piibellikult. Sellisest kõrgendatud eneseteadvusest lähtuvalt nimetab ta iseennast kristluse õpetajaks (vicarius Christi). Väga usin ja edukas skeemitaja, kes oskab poliitilisi olukordi ära kasutada. Pärast seda kui Idas on aastakümneid vaieldud, leitakse Leo kiri, mis on teoloogilist hästi selgitav (kristluse mõlemad loomused). See tõstab aga ka läänekiriku autoriteeti, samas jääb alles terve hulk kirikuid, mis seda dogmat ei aktsepteeri (Halkedonieelsed/monofüsiitlikud kirikud
annaabi.ee 
