Kristlikke jooni ja fantaasiaaineid Ristiusu levimine Soome, Karjalasse ja Ingerisse oli pikaajaline ja mitmeastmeline protsess. Surnute põletamise taandumine hauamatuse ees, ristiretked. Paikkondlikud erinevused: uue usu juurutajana osutus ida kirik sallivamaks kui lääne oma. Ristiusu mõju on selgesti näha jutustavas runos "Lemminkäise surm". "Looja laevaretk" - üks vanem runo on töödeldud uuesti-luuletaja nõuete kohaselt. Tugevad piibellikud jooned ja kristlik tendents. Runo võib pidada legendiks. See on uus versioon igivanast Marduki ja Tiamati, Jahve ja Leviaatani või soomepäraselt kotka ja suure haugi, Väinämöise ja suure haugi võistluse müüdist. "Väinämöise kohtumõistmine" - otsene rünnak paganlike uskumuste ja kangelaskujude vastu. Rohkesti muinasjutuaineid sisaldub ka "Kalevipoja runos", mis on Lönnroti Kullervo- tsükli tuumik. Koosneb kirevaist motiivkildudest. Ükski teine vanadest soome
vormiliselt uut, tekitada segadust ja sokeerida, püüda tähelepanu. Kunst on elust sammuke ees. Otsitakse vapustavaid kogemusi. Otsitakse minevikus püsima jäänud, vastupidanud tugevaid kujutlusi (Shakespeare, Homeros). Kujutlusi eelistatakse mõistusele. Eraldi teed liiguvad massikultuur ja kõrgkultuur ning seisavad üksteisest lahus. THOMAS STEARNS ELIOT (1888 - 1965) ja MATTHEW ARNOLD (1822 - 1888) - kunst on võtnud üle religiooni koha. Piibellikud lood, moraal. Maailma ja elu täitmine tähendusega. Lohutamine ja õpetus. J. Joyce ja Th. Mann asendavad kristluse puudujäägi ilukirjanduses varasemate religioonide sümboolikaga. Jumalik avastatakse iseendas. Mure selle kohta, miks kultuuri massilise reprodutseeritavuse ajal rahvas ikkagi ei varustada kõrgkultuurilise kunstiga. 33
kogu Venemaal. 1520. aastal tegeleb Luther ka sakramenditeoloogia. Sakramenti defineerib läbi Jumala tõotuse ja inimese usu. Jumala tõotus sõna kinnitatakse märgis, mis on sakrament, mis edendab usku. Seetõttu nimetab luther sakramenti nähtavaks sõnaks – verbum visible. Vaatab üle sakramentide arvu ja ütleb, et sakrament saab olla vaid kristluse poolt seatud, sellele lisandub väline märk, seetõttu on piibellikud sakramendid ainult ristimine, armulaud ja ka meeleparandus (meeleparandus hiljem ei ole eanm osaks). Kristlus on armulaua elementides kohalolev, aga ta rõhutab justnimelt seda sakramenditõotuse sõna, ehk seda nähtavat sõna. Ta on vastu sellele katoliiklikule armulauaõpetusele, mis toetus põhimõtteliselt kolmele printsiibile: a) ilmikutele karikat ei antud, said ainult armulaualeiba, b) oli kogu missa armulaua tõttu ohvriiseloomuga, c)
annaabi.ee 
