Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molek ulide või aatomitena,(10-7 ei ole nähtavad) ei kihistu, läbiva valguskiirte kimbu nähtavus ei ole näha, välimus- läbipaistev. Segusid milles üks aine on jaoutunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks, ehk pihusteks. Need koosnevad analoogiliselt pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest Kolloidlahus- kui pihustatud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.nähtavad ultramikroskoobiga, läbiva valguskiirte kimbunähtavus on nähtav Lahus on ühtlane segu, mis kooosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest.
gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor
gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 – 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor
Pihussüsteemid ehk pihused Keemia 9. klass Pihussüsteemide ehk pihuste mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused
Solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga (solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. Kolloidlahus (kolloidsüsteem) pihustunud ainest (ainetest) ja pihustuskeskkonnast koosnev süsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100 nm. Emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on gaas (enamasti õhk). Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. Vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees.