Sissejuhatus Diiselmootori segumoodustus ja segu põlemine. Diiselmootori küttesegu moodustatakse silindri sisemuses. Kütus pihustatakse põlemiskambrisse pihusti kaudu rõhu all, mis on mitu korda suurem kui on õhu rõhk põlemiskambris survetakti lõpus. Kütuse kiirus on 150...400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks.
Sissejuhatus Diiselmootori segumoodustus ja segu põlemine. Diiselmootori küttesegu moodustatakse silindri sisemuses. Kütus pihustatakse põlemiskambrisse pihusti kaudu rõhu all, mis on mitu korda suurem kui on õhu rõhk põlemiskambris survetakti lõpus. Kütuse kiirus on 150...400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks.
eelkõige madalama põlemistemperatuuri tõttu. · Diiselmootori segumoodustus ja segu põlemine. · Diiselmootori küttesegu moodustatakse silindri sisemuses. Kütus pihustatakse põlemiskambrisse pihusti kaudu rõhu all, mis on mitu korda suurem kui on õhu rõhk põlemiskambris survetakti lõpus. Kütuse kiirus on 150...400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. · Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. · Ideaalseks loetakse sellist kütuse pihustamist silindrisse, kui esimesed pihustist väljapihustunud kütuseosad süttiksid siis, kui kütuseosad on jõudnud põlemiskambri seinani. Sellisel juhul hakkab
Ühel allpool toodud skeemidest, lk. 4, on näidatud ka tegurid, mis mõjutavad tahmaosakeste teket. Põhiteguriteks tuleb lugeda õhu ja kütuseosakeste segunemise ühtlust, sealhulgas ka kütuse pihustumise kvaliteeti. Õhu paremaks segunemiseks kütusega on kasutusele võetud erilise kujuga sisselasketorustikud, mis tekitavad õhupööriseid ning on välja töötatud ka sellise kujuga põlemiskambrid, kus õhu kokkusurumise ajal tekivad intensiivsed õhukeerised. Kütus peab pihustuma vajaliku suurusega piiskadeks ja süüteviivis peab olema selline, et kütuse pihustamise ajal kütusepiisad soojeneksid ja aurustuksid selle aja jooksul, kui kütuse esimesed osakesed jõuavad põlemiskambri seinani ning siis toimuks ka kütuse süttimine (lähemalt vt."Dm üldine" lk 2). Kaasaegsete diiselmootorite ja nende toiteseadmete konstruktsiooni väljatöötamisel ongi ühe põhitegurina arvesse võetud kütuse võimalikult täiuslikku ärapõlemist, mis
annaabi.ee 
