Raamat ,,Ma armastasin kiskjat" on tõsieluline lugu, mis räägib ühe naisterahva avameelsest pihtimusest. See on kirjutatud peale autori karistuse kandmist vanglas ja hõlmab perioodi tema sünnist 1958. a kuni Eesti Vabariigi taaskehtestamise esimeste aastateni. Ta räägib enda kujunemisest lapsepõlves, arenemisest nooruses ja keerulistest situatsioonidest küpses eas. Kirjutatu pühendas autor oma lastele, mis viitab selgelt sellele, et tema lapsed peavad teadma oma emast kõike ja selle pihtimusega üritab ta lapsi kaitsta taolise käekäigu eest.
halastust, armastust). Teost tuleks tänases päevas mõista kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviklikkuse poole. 3. Francesco Petrarca. - Petrarca südamedaam oli Laura. Petrarca tähtsaim teos on ,,Laulude raamat" ehk ,,Canzoniere", mis jaguneb vastavalt kirjutamise ajale kahte ossa: ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast madonna Laura surma", räägib armastuse pihtimusest. Teos pani alguse uusaegse lembelüürika sünnile. Petrarca luule on platoonilise armastuse võrdkuju. Petrarkistid on Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. 4. Mõisted. - platooniline-meelelisusest vaba, puhthingeline, tegelikkuses teostamatu, madrigal-lembeteemaline, naljatlev lühiluulevorm., pastoraal-idülliline karjaseelu kujutav kirjandus- või muusikateos; pastoraalne kirjandus-lamburikirjandus,
asetas selle noormehe taldrikule. «Kui kahju, et keldris ei olnud vähemalt nelja niisugust sinki! Oleksin joonud viiskümmend pudelit rohkem.» D'Artagnan ei suutnud enam välja kannatada seda vestlust, mis tegi ta peaaegu hulluks. Ta laskis oma pea kätele vajuda ja teeskles magamist. «Noored mehed ei oska enam juua,» ütles Athos teda kaastundlikult silmitsedes. «Ja siiski on see poiss üks parematest.» XXVIII TAGASISÕIT. Ehkki d'Artagnan oli vapustatud Athose õudsest pihtimusest, siiski tundus talle selles poolikus paljastuses veel nii mõndagi ähmasena. Kõigepealt oli kõnelnud täiesti joobnud mees mehele, kes oli ainult pooljoobnud, kuid hoolimata pähetõusnud veiniaurust, mida põhjustasid kaks-kolm burgunderipudelit, oli d'Artagnanil järgmisel hommikul üles tõustes iga Athose sõna niisama hästi meeles, nagu oleksid need Athose kõnelemise ajal talle ükshaaval pähe vajutatud. Kahtlus tekitas temas veel fpalavamat soovi jõuda
annaabi.ee 
