Kümme väikest neegrit Agatha Christie Telefon heliseb ja saan väljakutse. Tean vaid praegu nii palju, et sündmuspaik asub Neegrisaarel. Saarele jõudse leiame eest 10 laipa. Toime on pandud perfektsed mõrvad. Mitte ühtegi otsest viidet mõrvarile. On vaid luuletus, mille järgi mõrvar tõenäoliselt tegutses ja grammofoniplaat süüdistustega. Neid inimesi ei saanud aga seaduse ees süüdi mõista. Mõrvar oli kohtumõistmise enda kätesse võtnud. Külalistena saabusid saarele 8 järgmist isikut: E.G.Armstrong, Emily Brent, W.Henry Blore, Vera Claythorne, Philip Lombard, J.G.Macarthur, A.J.Marston, Lawrence John Wargrave. Thomas ja Ethel Rogers olid saabunud saarele mõni päev varem, et valmistada maja külaliste tulekuks valmis. Igasse tuppa seina peale oli kirjutatud luuletus kümnest väiksest neegrist. Kuna muid juhtlõngu pole, võib oletada, et mõrvar tegutses selle luuletuse järgi. Nüüd on võimalik o...
pagendusse saatmisega) käsitleva romaani tarvis, tekkis tal idee kirjutada hilisem peateos ,,Sõda ja rahu" (Voina i mir, 18681869). Romaanis käsitleb ta Napoleoni sõjakäiku Venemaale. 1873. aastal alustas Tolstoi romaani ,,Anna Karenina" kirjutamist, mis valmis aastal 1878. 1881. aastal loobus ta kõikidest õigustest oma teostele. Neid veendumusi põhjendab ta ,,Pihtimuses"(Ispoved, 1882). Tolstoi kirjutas ka näidendeid, näiteks ,,Pimeduse võimuses" (Vlast tmõ, 1886). Kirjutas ka palju jutustusi, näiteks ,,Ivan Iljitsi surm" (Smert Ivana Iljitsa, 1886) ja Kreutzeri sonaat (Kreitserova sonata, 1890). Samuti kirjutas veel rahvajutte ja legende. Tuntumate teoste lühiülevaade: 5 ,,Sõda ja rahu" ( Voina i mir, 1869 ) · Heinrich Böll on öelnud selle romaani kohta: ,,Vähesed
mõte, missugused on sellest lähtuvalt ta kohustused ja õigused. Teoses kujutatakse ülimat enesearmastust ja egoismi ning samas piirideta kirge ja andumust. Teos on mitmeti vastandlik ,, Sõjale ja rahule". Anna armastuse egoismi esiletoomine seostub otseselt Tolstoi isiklike vaadetega. 1870.aastate lõpul tabas Tolstoid vaimne kriis. Ta võõrdus oma naisest ja loobus kõikidest õigustest oma teostele. ,,Pihtimuses" revideerib kirjanik oma seniseid vaateid, rõhutades, et tsivilisatsioonist rikutud inimese ainus väljapääs võib olla kõlbelises enesetähtsustamises. Tolstoi ideaaliks saab patriarhaalne talupojaelu. Kirjaniku hilisloomingu silmapaistvaima teose, romaani ,,Ülestõusmine" süzee põhineb kohtupraktikas asetleidnud juhtumil: rikkast perekonnast pärit haritud noormees võrgutab teenijatüdruku, see sattus avalikku majja ja jõudis varguse süüdistatuna lõpuks ka kohtupinki.
peavad olema kooskõlas piibliga. Filo ja religiooni piir on alati olnud hägune. Ta on kirjutanud maailma I autobiograafia Pihtimus. Tal on tugevad süümepiinad, mis tulenevad seksuaalsusest. Ta elas koos sõbratariga ja sellest suhtest sündis ka laps. Kui ta peale raskeid katsumusi lõpuks usku pöördus, siis loobus ta ka suhetest teise sugupoolega. Temast sai musternäidis maistest rõõmudest ja naudingutest loobunud Jumala- armastaja. Ta käsitles Pihtimuses ka maailma kui kahe erineva vastandliku jõu halastamatut võitlust (Jeerusalemm – „jumalariik“ ja Babülon – „maapealne“.) Ta väidab, et jumalas ei ole aega, aeg on vaid hingeline. Kuna jumalas ei ole aega, siis on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu. Aeg on vaid hingeline. Küsimused „varasemast“ või „hilisemast“ on mõte vaid inimreaalsuse kaudu. Igaüks, kes kahtleb, on paratamatult teadlik ühest tõest – omaenda olemasolust. Seda, keda ei